Vilve Torn • 31 märts 1999

Peadirektori erinevad perekonnad

25aastane Relve on Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektori ametit pidanud seitse kuud. Enne Toomkooli tänavale minemist töötas Relve Eesti Ühisliisingu PR-mehena ja marketingidirektorina.

Peadirektoriks saamist ei ole Relve sõnul mõtet üle tähtsustada. Relve tunnistab, et uus ametikoht ei ole tema elurütmi suuri muutusi toonud ning ta ei pea ühestki harjumuspäraseks saanud tegevusest loobuma.

«Olen harjunud pingelist tööd tegema ning Ühisliisingust lahkusin Eesti majandusliku madalseisu tõttu. Osad laienemisplaanid pandi jäässe ning ma ei saanud oma koormust kätte. Samas leidus kaubanduskoja näol uus ja tõsine väljakutse,» põhjendab ta töökoha vahetust.

«Minu nädalavahetus algab reede õhtuga ja vabadest päevadest tunnen ma nagu paljud teisted suurt rõõmu,» tunnistab noor peadirektor siiralt.

Igal reedel mängib Relve pärast tööpäeva lõppu TOPis koos oma sõpradega korvpalli. Hiljem võetakse ette keegel või piljard ning lõpuks maandutakse seltskonnaga mõnes ööklubis. Kõige kodusemalt tunneb Relve end Bonnie & Clyde'is või Hollywoodis. Dekolteesse ei kisu teda ükski vägi.

Väga häid sõpru ei pea Relve arvates palju olema, kuid neile peab saama iga ilmaga kindel olla. Relve parimad sõbrad Ardo Mardisoo, Kaupo Pastak ja Kaido Groos töötavad turunduse, finants- ning kinnisvara vallas. «Minu arvates vägagi edukalt,» tutvustab Relve oma teise perekonna liikmeid. «Meie nn perekonna tugevus peitub selles, et me oleme küllaltki erinevad tüübid. Me täiendame teineteist,» lisab Relve.

Korvpalli mängib Relve ammu. «Mul on pallimängude peale annet. Esimest korda viis isa mind Jaanus Levkoi juurde palli patsutama 80. aastal. Sealt edasi on Relve põhialana kogu aeg korvpalli mänginud. Peale keskkooli lõpetamist õppis Relve pedagoogikaülikoolis kaks aastat soome keele erialal ning suundus siis Tallinna kommertskooli Eesti--Taani ärikoolitusprogrammi ärisuhteid tudeerima.

«Pedagoogikaülikool andis küll hea üldainete baasi, kuid jõudsin arusaamisele, et pedagoogi minust siiski ei saa.»

Praegu mängib Relve korvpalli Eesti Ühispanga meeskonnaga Eesti meistrivõistluste esiliigas.

Lisaks korvpallile külastab veel jõusaali ning mängib, squash'i, piljardit, keeglit ning suviti ka jalgpalli ja tennist. Kord aastas püüab Relve ette võtta pikema puhkusereisi.

Laupäeviti ja pühapäeviti püüab Relve niikaua magada, kuniks und jätkub. «Oma kahetoalises Raua tänava korteris elan üksi ning süüa teha ma eriti ei armasta. Traditsiooniks on kujunenud nädalavahetuse ühislõunad koos vanemate ja õega,» kõneleb ta. Oma vanematele ja õele on Relve enda sõnul palju võlgu ning ta arvab, et inimese kujundamisel mängib kõige olulisemat osa kodune õhkkond. «See oli meil viimase peal.»

Argipäevade sees Relve Tallinnas elavatele vanematele tavaliselt külla ei jõua. Ootamatuid sõite ta nädalavahetustel ette ei võta ning äkktuju ajendil Lõuna-Eestisse slaalomit sõitma ei lähe.

Kui aega ja tahtmist on, läheb Relve nädalavahetusel kinno või kontserdile. Viimati käis Relve kinos poolteist kuud tagasi. Kontsertidel käimine sõltub Relve sõnul paljuski esinemispaigast. «Jose Carrerase pilet on mul olemas, kuid Vanessa Mae jätsin kuulamata, sest ta esines linnahallis. Mulle ei meeldi kitsastes vahekäikudes turnida, säär teise inimese sääre vastas,» selgitab ta.

Relve tunnistab, et tema nädalavahetused midagi erilist ei kujuta, lihtsalt aega on enda jaoks rohkem kui nädala sees. Samas kinnitab noor peadirektor, et ajapuuduse tõttu ei jää tal midagi tegemata ning tööasjad ja eraelu püüab ta lahus hoida.

Olen Mardiga tuttav olnud kooliaegadest peale, kuid lähedaste sõpradena oleme suhelnud kümmekond aastat.

Mart on inimene, kellele meeldib seltskonnas esineda. Ta on väga hea väitleja. Kui ta midagi pähe on võtnud, teeb ta kõik, et oma väited ära põhjendada.

Sportlasena vihkab Relve kaotamist. Ta teeb, hambad ristis, eesmärgi nimel tööd ja ta ei loobu.

Tegeleda võib millega iganes, kui vaid endal on hea tunne ning aku saab laetud.

Kui aega ja raha on, soovitan reisida. Tean enda kogemustest, et reisidelt kaasa toodud elamused aitavad pikka aega tuju üleval hoida. Mind on reisid viinud Saksamaale, Rootsi, Soome, Singapuri, Tuneesiasse ja New Yorki. Viimast pean kõige meeldejäävamaks.

Ise tahaksin kindlasti ära käia veel mõnel troopilisel saarel, Ladina-Ameerikas ja Austraalias.

Kui Eestist väljamineku plaane ei ole, võiks vabal ajal rohkem liikuda. Piljard, keegel, korvpall, tennis ja squash aitavad väga hästi stressi ja kevadväsimust maha võtta.

Lõõgastavaid momente pakuvad ka ööklubid ning neid on Tallinnas igale maitsele. Suurepärane vaba aja veetmise kaaslane on kino ning muidugi ei tohiks unarusse jätta oma sõpru ning perekonda.

Hetkel kuum