31. märts 1999 kell 22:00

Riigikogu kokku

Võimulolev kolmikliit on korduvalt vihjanud negatiivse lisaeelarve vajadusele. Rahandusminister Siim Kallas prognoosis eilses Äripäevas negatiivse lisaeelarve mahuks ligi 1 miljard.

Äripäev, olles läbi uurinud tänavuse riigieelarve, leidis, et negatiivse lisaeelarve tegemine on keeruline, kui mitte võimatu. Küll saab aga kulusid kokku hoida pikas perspektiivis, võttes ette radikaalseid samme.

Eelarve kärpimise puhul on enam räägitud kulutuste vähendamisest investeeringutele. Sellega ei saa aga kuidagi nõustuda, sest see kuluartikkel on ainuke, mis tagasi toob.

Ka eelarvet pidi näpuga järge ajades 100 000 kaupa kulude vähemaks näpistamine ei anna efekti. Miljardi võib see ju kokku anda, ent jätab Kosejõe kooli ilma 10 aastat oodatud aiatraktorist või muuseumi muruniidukist. 44 miljonit kokkuhoidu andev 14 kohtuhoone kapitaalremondi edasilükkamine on aga lausa ülekohus.

Peaaegu miljardi saaks kokku, kui vähendada riigilt palka saavate inimeste töötasu 20%. Ehk n-ö tagasi võtta eelarvesse planeeritud keskmiselt 20% palgatõus. See aga tooks mujalt tagasilöögi. Kuna riigi palk on üldjuhul napp ja kulub täielikult tarbimiseks, vähendab selle kärpimine tarbimist. Sama kehtib pensionide vähendamise kohta. Pigem võiks kaaluda palgapäeva lükkamist kuu lõppu. See parandaks riigikassa seisu.

Kaitsekulutuste kärpimist saaks parimal juhul alustada kaitseliidu likvideerimisest. Viimase liikmetega on alatihti pahandusi. Nii saadaval 48miljonilisel kokkuhoiul on aga ettearvamatud tagajärjed. On ju rahatu inimene üldjuhul palju halvemas tujus kui rahaga inimene. Rahatu ja tige kaitseliitlane aga suisa ohtlik.

Ühe esialgse rahasüsti saaks juba kasutatud skeemi järgides -- riigivara müügist. Telekomiga analoogselt tuleks erastada Eesti Televisioon ja Eesti Raadio, liites nad enne Eesti Ringhäälinguks. Lisaks müügist teenitule hoiaks iga aasta kokku ca 177 miljonit.

Kõige olulisem otsus, mis annaks kaugelevaatavama ja võrratult suurema kokkuhoiu, on riigikogu koosseisu vähendamine. Toimetus teeb ettepaneku valmistada kiiremas korras ette seaduseelnõu juba tänavu riigikogu koosseisu vähendamiseks 53 liikmele. Et vältida solvumisi, peab valitsema demokraatia ja iga lahkujakandidaat hääletatakse ükshaaval läbi. Ka vajalik poolthäälte arv peaks otsuse olulisust arvestades olema sümboolne ehk 53.

Rääkimata palga-, parlamendipensioni-, esindus- ja teiste kulude kokkuhoiust, paraneb riigikogu töövõime ja rahva usaldus parlamendi vastu, unustusse vajuvad mitmed Eesti arengule kahjulikud otsused, nagu astmelise tulumaksu ja kaitsetollide kehtestamine, mõttetute ikaldus-, otse- jm toetuste maksmine.

Esialgu väiksena tunduv mõnikümmend miljonit säästu aastas annab näiteks 25 aasta perspektiivis mõõtmatult tõhusama panuse kui kärped pensioni, õpetaja palga ja muuseumi muruniiduki arvel.

Hetkel kuum