jooksid tühja
Senimaani võis edukat, saksa haridusega lääne elu lõhnalist rikast Bergmanni kollase ajakirjanduse veergudel kauniste naiste kõrval sageli näha. Ainult oma äridesse puutuvates küsimustes oli ta erak.
«Bergmann on olnud alati kass, kes kõnnib omapead,» kirjeldab teda üks kindlustusinimene. «Temaga kokkulepet saavutada oli väga raske. Ta on alati olnud jäärapäine ning kui midagi otsustas, ei saanud teda kunagi ümber veenda.»
Läbirääkimisi pole
Olukord, kus Bergmann koostööotsijaid uksest tõrjus, on nüüd muutunud vastupidiseks. Bergmann küll kinnitab, et läbirääkimised nii ERA Panga kui Polarise müügi üle käivad mitmel rindel, kuid asjaosaliste sõnul ei saa ühte-kahte põgusat kohtumist veel läbirääkimisteks nimetada.
Saksa kindlustuskontserni Alte Leipzigeri esindajaga on Bergmann kokku saanud vaid korra ning konkreetsete ostutingimuste arutamisteni ei jõutud.
Eestis tegutsevate välisseltside põgusa huvi kõrval pole keegi kuulnud ühestki teisest välisseltsist või investorist, kes siia turule tulemisest ja Polarise ostmisest huvitatud oleks. Bergmanni kinnitusi tõsiste läbirääkimiste kohta on seltsidega seotud inimeste sõnul vaja vaid avalikkusele usu süstimiseks.
Kindlustusjuhid peavad Polarist väga heaks ja hästifunktsioneerivaks firmaks, mille enamusaktsiaid oleks kasulikum kindlasti enne nende tasuta laialijagamist osta. Osta soovijaid paneb aga ümber mõtlema Polarise liigne seotus kogu Bergmanni firmade võrgustikuga. Iial ei või teada, millised kohustused ja garantiid firmade vahel hiljem välja võivad tulla. Seega on väga raske otsustada, millist hinda Polaris kui osa sellest rägastikust väärib.
Bergmann inimeste sõnul, kes teda viimastel kuudel üldse näinud on, oluliselt muutunud ei ole. «Tugevale inimesele ei tee stress väliselt midagi,» sõnab üks teda tundev inimene, «kindlasti on tal sisemiselt suured pinged, kuid seda ta välja paista ei lase.»
Ka kindlustusringkondadega varem tihedalt suhelnud Polarise töötajad on omaniku eeskujul varjunud, jäädes edasi firma patrioodiks.
Polarise töötajatele on viimastel kuudel tehtud konkurentide poolt palju pakkumisi, kuid lahkub vaid üks kümnest. Polarise töötajad ise ennast pakkumas veel ei käi ning ei tule nad ka palumise peale, tunnistavad konkurendid.
Polarise töötajate sõnul informeeritakse neid hetkeolukorrast piisavalt. Ajakirjanikule on see täpselt sama jutt, mida räägib Polarise optimistlik pressiesindaja Hannes Võrno -- tõsised läbirääkimised käivad lisaks siinsetele välisseltsidele veel paljude teistegagi, kuid nimesid ei nimetata.
ERA Panga moratooriumi tähtaeg kukub homme. Panga hetkeliseks taasavamiseks oleks vaja sadakond miljonit krooni. Iseasi, kas see raha usalduse taastab.
Bergmanni jõukad sõbrad on veendunud panga taaskäivitamises ja loodavad tema peale.
Tundmatuks jääda sooviv suurettevõtja, kes võiks olla ERA Panga potentsiaalne investor, väidab, et on Bergmannile öelnud, et kui ta saab kuidagi aidata, siis ta seda ka teeks. «Bergmann ei ole minu käest raha küsinud -- mul on deposiit ERA Pangas, mille ma oleksin nõus konverteerima aktsiakapitali,» räägib ta.
«Tean, et Bergmann on panga avamiseks palju rabelenud,» ütleb sõber. «Minu meelest oleks tal palju kergem olnud käega lüüa, nagu paljud ettevõtjad ka teevad. Ma tahan uskuda, et see pank hakkab jälle tööle ning mina küll ei kiirusta oma raha sealt välja võtma.»
Kadunud Tallinna Panga kunagine nõukogu esimees Guido Sammelselg tõdeb, et ERA Pank on oma turuni?i moratooriumi ajal kaotanud ning kui pank suudab uksed avada, peab ta leiutama enneolematu ja leidliku strateegia, millega turul edasi tegutseda.
«Mina sellist strateegiat ei tea,» tunnistab nüüd kinnisvaraäriga tegelev Sammelselg. Ta nendib, et kui pank suudabki oma uksed avada, siis enamik inimestest viib oma raha sealt välja.
«Võib hoida töös panka, millel on vähe kliente, mis on kapitaliseeritud ning täidab normatiive, kuid sellisel juhul tekib küsimus -- milleks. Iga ettevõtja tahab tulu saada, kust aga tuleb tulu juhul, kui kliente on väga väike arv,» arutleb Sammelselg ERA Panga võimaliku jätkamise ümber.
Ma olen pangandusega lõpetanud, kommenteerib Bergmanni isiklikult tundev Sammelselg küsimust, kas tal endal pole olnud tahtmist ERA Panga aktsiakapitali investeerida.
ERA Panga moratooriumihaldur Veli Kraavi on öelnud, et tõenäoliselt on ERA Panga päevad loetud. Andres Bergmann peab leidma endale jälle uue valdkonna, kus alustada äri. Endine meediamagnaat ning pankur on teel uuele ringile.
ERA Panga pankroti väljakuulutamise korral asub kiiresti tegutsema kindlustusinspektsioon, kes nõuab seltsilt ERA Panka jäänud 13 miljoni krooni bilansist maha kandmist. Kui seetõttu reservide kattevara seadusega nõutule enam ei vasta, võtab rahandusministeerium seltsilt litsentsi.
Tegelikult tunnistas inspektsioon juba eelmise aasta lõpus, et Polarise reservid ei ole enam piisavad, kuid lõpliku otsuse tegemiseks on Polarise koha pealt silm kinni pigistatud.
Mis juhtub, kui Polarise portfell teistele seltsidele välja pakutakse? Magusaim ja ka ohtlikem pala on pikaajalised elukindlustuslepingud, mille tühistamist võib võrrelda pangakatastroofiga. Mitmed elukindlustusseltsid on Polarise paanikas kliente, kes küsivad nõu lepingu lõpetamise ja ületulemise kohta, rahustanud Polaris-Elu juurde edasi jääma.
Samas pole praegu veel kellelgi selgust, kui suures ulatuses Polarise lepingutel kattevara on. Teine murettekitav asjaolu on Polarise elukindlustuslepingute kõrge, 7-8protsendiline garanteeritud intress. Teisel seltsidel on see tavaliselt 4 protsenti.
Polaris-Elu portfelli vastu huvi üles näidanud Seesam Elukindlustuse juhatuse esimees Taivo Saar paneb lootuse juba vananenud seadusele. Seal ei ole täpselt määratletud, kui suures ulatuses peab kohustustest kinni pidama, kui likvideeritav selts on üle jõu käivaid asju lubanud.
Polaris-Vara portfelli ülevõtmisel on seltsid aga kahtlevamal seisukohal. Atraktiivsemaks peetakse ettevõtete ja eraisikute vara kindlustust, eraldi on nimetatud õnnetusjuhtumi kindlustust.
Kõige muretumalt võivad ennast tunda oma auto Polarises kindlustanud, sest kohustused nende ees võtab teiste huviliste puudumisel üle liikluskindlustusfond.
Teistes kindlustusliikides võib aga inimene halvemal juhul kaotada oma seni tehtud sissemaksed. Risk on seda suurem, mida lühemaajalisem leping on.
Teisi seltse huvitab ka Polarise agentide ülemeelitamine, kes tooksid kaasa nendega suhelnud kliendid. Kui kodukandi hästi tuntud tädi MaSha asendatakse kellegi teisega, võib klient käega lüüa ja kaduma minna. Vastuse Polarise saatuse kohta peaks andma eesolev kuu, kui pärast 6. aprilli öeldakse otsus ERA Panga saatuse kohta.
«Me oleme rahul Polarise teenindusega,» räägib ettevõtte vara, töötajad ja autod Polarises kindlustanud KerShis.
Tema sõnul on firmal autodega väikseid õnnetusi juhtunud, kuid kindlustusega asjade ajamine käib senini täpselt nii, nagu peab. «Raha makstakse välja, kõik käib korrektselt. Teised seltsid, ma olen kuulnud, panevad kokku komisjone ning otsivad vahendeid, kuidas hüvitise maksmisest pääseda, Polaris seda ei ole teinud,» räägib väikeettevõtja.
Samuti hoiatab Polaris ette kliente, kui lepingud hakkavad lõppema. Ühest küljest on see hea, et kliendile meenutatakse seda, teisalt võib aga jääda mulje, et Polaris hoiab kõigi vahenditega kliendist kinni.
«Meile on tulnud posti teel raamatukesi, kus pakutakse uusi tooteid, see näitab, et midagi uut klientide teenindamiseks välja siiski mõeldakse,» sõnab KerShis.
Rovital on Polarises palju kindlustuslepinguid, seetõttu pakub selts talle ka mitmeid soodustusi.
Vytautas KerShis ütleb, et BICO kindlustusseltsi agent on käinud tema juures BICO tooteid pakkumas.
«Mina ütlesin kohe, et olen Polarise klient,» ütleb ta, lisades, et BICO hinnad olid kõrgemad Polarise omadest, ning ei ole väärtuslik alustada uue seltsiga kliendisuhet, kui vana seltsiga on suhe ja soodustused olemas.
«Mulle on Polarisest selgitatud, et ERA Pank on raskustes, kuid mu agent ka on öelnud, et kui ERA Pank peaks pankrotti minema, siis Polaris ostetakse ära ning uus firma võtab ka kõik kohustused üle,» sõnab KerShis.
Tartus asuv OÜ Rovita tegeleb pagaritööstustele mõeldud toodete müümisega Eestis ja vähesel määral ka Lätis. Rovitas töötab seitse inimest, ettevõtte mullune käive oli 2,5 miljonit krooni.
«Kasumit meil ei olnud, sest kaks klienti jäid võlgu, kuid potentsiaalne kasum oli planeeritud 350 000 krooni,» nendib KerShis.