Maksukorralduse seadus (MKS) näeb ette olukordi, mil maksuamet võib küsida pangalt informatsiooni maksumaksja kohta või anda pangale korraldusi seoses maksumaksja pangakontoga.
Maksuamet võib nõuda ettekirjutuse alusel pangalt (nii nagu ka paljudelt teistelt isikutelt) teavet maksumaksja kohta ning maksumaksja kohta käivate dokumentide esitamist, mis on panga käsutuses (MKS § 20 lg 1). Selline õigus on maksuametil, kui ta soovib kontrollida maksude tasumise, kinnipidamise või ülekandmise õigsust või tahab määrata kinnipidamisele kuuluvat maksusummat või sisse nõuda maksuvõlga.
Kui pank ei anna maksuametile teavet või dokumente, siis riskib ta trahvi saamisega. Maksumaksja ei pruugi teada saada, et maksuamet on pangalt tema kohta teavet või dokumente küsinud, kui just pank ise sellest teada ei anna.
Kui maksumaksjale on tehtud ettekirjutus ja ta ei ole tähtajaks maksuvõlga tasunud, siis võib maksuamet teha pangale ettekirjutuse maksumaksja pangakontode arestimiseks või tema pangakontolt raha ülekandmiseks maksuameti pangakontole maksuvõla ulatuses (MKS § 24 lg 1).
Alates 1. aprillist peab pank lisaks pangakontol olevale summale kandma maksuameti pangakontole ka kõik edaspidi sinna laekuvad summad kuni maksuamet on kätte saanud soovitud summa. Sellest kuust kehtib nõue, et füüsilise isiku pangakontole peab jääma iga pereliikme kohta miinimumpalga suurune summa (praegu 1250 kr) kalendrikuus. Maksuamet peab nüüd pangale tehtud ettekirjutuse ärakirja saatma samaaegselt ka maksumaksjale endale.
Kui pank ignoreerib maksuameti korraldust kanda üle maksuameti pangakontole vajalik summa, võib ta saada trahvi selle sama summa ulatuses, kuid mitte rohkem, kui oli raha pangakontol.