Minister toetab kindlustamist

«Prioriteet on kindlustustoetuste maksmine,» ütles Padar. «Lähima kuu aja jooksul peaks saagi kindlustamine käiku minema, seejärel hakkame tegelema ikaldushüvitistega,» lausus ta.

Põllumajandusminister esitab kindlustustoetuse taotlemise ja maksmise korra valitsusele kinnitamiseks homme.

Talunikele saagikindlustust pakkuma hakkava Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt ütles, et põllumehed pole veel valmis oma saaki kindlustama, sest nad loodavad riigi abile. «Täna kindlustaks oma saagi maksimaalselt viis protsenti põllumeestest,» väitis ta.

Kivirüüdi sõnul sõltub saagikindlustuse hind põllu asukohast, millal vili maha külvatakse ja vilja sordist. «Täpne hind arvutatakse igale kindlustusvõtjale eraldi, kuid odav see kindlustus pole,» lausus ta.

Jüri teraviljakasvataja Arnold Põldmäe leidis, et pakutava saagikindlustuse hind on liiga kallis. «Vilja hind kukkus eelmisel aastal kaks korda ja mul lihtsalt pole raha saagi kindlustamiseks,» ütles ta.

«Kindlustusseltsid on vähe usaldusväärsed, ma ei julgegi kindlustada,» rääkis ühe suurema köögiviljakasvataja, Laheotsa talu peremees Johannes Valk.

«Ilmselt ei levi saakide kindlustamine massiliselt, sest eelmine aasta oli talumeestele kehv ja neil pole kindlustamiseks raha,» ütles Valk.

Talunike saagikindlustuse makseid hüvitab riik kuni 40 protsendi ulatuses. Tänavuses riigieelarves on kindlustuse toetuseks ette nähtud 8 miljonit krooni. Saagikindlustust hakkavad pakkuma ASA Kindlustus, Eesti Kindlustus, Leks, Salva ja Bico. Saaki saab kindlustada rahe, tulekahju, tormi, põua, liigniiskuse ja öökülma vastu.

Võimalike ikaldusest tekitatud kahjude hüvitamiseks kavatseb põllumajandusministeerium luua 50 miljoni krooni suuruse reservi, kust ikalduse korral oleks raha võtta.

Eelmisel aastal maksis riik ikalduskahjude hüvitamiseks 227 miljonit krooni, raha said ka need põllumehed, kelle saak tegelikult ei ikaldunud.