5. aprill 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Aprillis esimene

siseinfo juhtum

Mägi ütles, et väärtpaberiinspektsioon tegeleb aktiivselt tosina juhtumiga, kus on alust kahtlustada väärtpaberitehingutes siseinfo kuritarvitamist. Milliseid juhtumeid konkreetselt uuritakse ning milliste puhul uurimine kõige kaugemale on jõudnud, ei soostunud Mägi avalikustama.

Mägi hinnangul on sisetehingu kahtlusega juhtumite arv käesoleva aasta algusest kasvanud. Samas on siseinfo kasutamist tema sõnul väga keeruline vettpidavalt tõestada ning politseile esitatavad materjalid peavad olema hoolikalt ette valmistatud.

Keskkriminaalpolitsei ülemkomissari Veljo Aleksandrovi sõnul politsei praegu ühtegi väärtpaberitehingutes siseinfo kuritarvitamise juhtumit ei uuri. «Pärast materjalide laekumist on meil kümme päeva aega, et otsustada kriminaalasja algatamise küsimus. Uurimiseks on ette nähtud kaks kuud, vajaduse korral võib tähtaega pikendada,» rääkis Aleksandrov.

Endine väärtpaberiinspektsiooni töötaja, praegu HT Finantsi väärtpaberispetsialistina leiba teeniv Indrek Jakobson ütles, et materjale insider-tehingute kohta on politseile esitatud varemgi, kuid uurimine on lõpetatud kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Jakobson soovitas enne positiivse kohtuotsuse saabumist eufooriasse mitte laskuda. «Annaks jumal, et Mägil tõepoolest pretsedent luua õnnestuks, ent kuni pole reaalset kohtuotsust, suhtun uudistesse insider'i vahelevõtmise kohta skeptiliselt,» lausus Jakobson.

Hansapanga väärtpaberimaakler Roomet Tepper ütles, et insaiderlus väärtpaberituru jaoks praegu suur probleem pole. «Suurema osa käibest annavad Eesti Telekomi ja Hansapanga aktsiad, kus siseinfo kasutamist ilmselt ei esine.» Tepperi hinnangul toimub suurem osa kahtlastest tehingutest offshore-firmade kaudu, kus osalistele jälile saada on peaaegu võimatu.

Autor: Henrik Ilves

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt