Kaja Koovit • 5. aprill 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Hea dividendiaeg

mööda saamas

Ehitusfirmas Merko Ehitus läheb omanikele 20% aasta kasumist. Kahjumiga lõppenud aasta eest dividende ei makstaks.

«Vastupidine käitumine oleks minu arvates kaunis ohtlik ja lühinägelik,» räägib Merko nõukogu esimees Toomas Annus.

Audiitorfirma KPMG Estonia maksukonsultant Jüri Kalda selgitab, et dividendide maksmine või mittemaksmine sõltub vaba raha olemasolust. Jooksva kahjumi puhul võib maksta dividende eelmiste perioodide jaotamata kasumist.

ASi Tallinna Kaubamaja finantsdirektor Urmo Vallner peab avaliku ettevõtte arengus oluliseks usaldusväärset dividendipoliitikat. Avalikku ettevõttesse investeerija arvestab ettevõtte varasemat käitumist ja antud lubadusi, mille rikkumine tähendaks usalduse kaotust ning investorite võimalikku lahkumist.

Kaubamaja erastamislepingu kohaselt pidi ettevõte maksma 30% kasumist dividendideks, et kaitsta väikeinvestoreid suuromanike diktatuuri eest. Eelmisel aastal said kaubamaja aktsionärid ühe krooni aktsia kohta. Sel aastal suuri investeeringuid ei plaanita ja dividende makstakse rohkem kui eelmise aasta 8,2 miljoni kroonine kasum võimaldaks. Seda eelnevate perioodide jaotamata kasumist. Kokku maksab kaubamaja dividende 10,2 miljonit krooni, 1,50 krooni aktsia kohta.

Investeerimispangandusega tegeleva Cresco Investeerimisgrupi juhatuse esimees Andres Rätsepp kinnitab, et stabiilne dividendipoliitika suurendab firma väärtust investorite silmis.

Reeglina maksavad suuremad ettevõtted omanikele rohkem dividende kui väiksemad. Põhjus on raha hinnas. Suur ettevõte saab laenu odavamalt kätte ning investeeringuid on kasulikum teha laenurahaga.

Dividendide maksmise või mittemaksmise määravad omanikud. Ettevõtte tegevjuhtkond esitab nõukogule oma nägemuse kasumijaotamise kohta ja peaasjalikult suuromanikest koosnev nõukogu otsustab, kas kiita ettepanek heaks või mitte. Juhul kui suuromanikul napib vahendeid teise hädapärase ettevõtmise tarbeks, leevendatakse rahapuudust dividendide näol.

Norma maksab omanikele eelmisel aastal teenitud 50 miljonist dividendideks 40 miljonit krooni. Sellest pool läheb suuromanikule Norma Grupile, kelle eelmise aasta väärtpaberikahju oli üle kuue korra suurem.

Väikefirmades on raskem dividendipoliitikat välja töötada, sest mõnel omanikul on raha tarvis rohkem, teistel vähem. Mööblitootmisega tegeleva Viljandimaa ettevõtte AS Eerung juhataja ja üks omanikest Arno Kütt põhjendab omanikutulu maksmata jätmist arenguvajadusega.

Põhiliselt välisturule orienteeritud Eerung on kasvanud aastas keskmiselt kaks korda ja kasvu tagamine nõuab investeeringuid. Omanike huvi on firmat laiendada ja dividendide peale saab mõtlema hakata alles siis, kui firma areng stabiliseerub, räägib Kütt.

Kolmanda omaette huvidega äriettevõtmise moodustavad ühemehefirmad.

Sellistes ettevõtetes reeglina dividende ei maksta, kuna selleks tuleb sellelt summalt kõigepealt riigile 26% tulumaksu maksta.

Väikefirmade omanikud sellest avalikult rääkida ei taha. Omavahelises vestluses selgub, et määravaks polegi koduste mugavuste parandamine, vaid heade töötingimuste loomine.

Valitsuskoalitsiooni kuuluva reformierakonna idee vabastada ettevõtete investeeringud tulumaksust vähendab ettevõtjate hinnangul tõenäoliselt dividendide maksmist ja suurendab investeeringuid.

Vallneri sõnul sõltub dividendide maksmise vähenemine neile kehtestatavast maksumäärast. Ettevõttele on kõige suuremad töötajate palgalt makstavad maksud ja firma arendamine toob endaga kaasa ka töötajaskonna suurenemise.

Ettevõtte tulumaksu kaotamisel ei oleks ka väikefirmad enam huvitatud oma kasumi peitmisest.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt