5 aprill 1999

Salakaubavedajaks vastu tahtmist

Salakaup peidetakse mõne teise kauba sisse tavaliselt enne transpordivahendisse laadimist. Tollitöötajad on isegi avastanud angaari, kus alkoholi nn narva plokkidesse peideti.

Veofirmale esitatakse lihtsalt veotellimus. Juht viib haagise laadimiskohale, seal pannakse kaup peale ja ta viib selle kas ainult laevale, mis on praegu üsna tavaline, või kauba saajale välismaal.

Rohkem teoreetiline võimalus on, et salakaup pannakse autosse pärast koorma plommimist. Selliseid plomme, nagu kasutab toll, on võimalik omandada ja nummerdada ka teistel. Hea tahtmise juures saab konteinerigi ümber ehitada nii, et seda saab avada ilma plomme rikkumata.

See tähendab, et autojuht või veofirma võib saada salakaubavedajaks vastu tahtmist. Vedajate õnneks pole karistada saamise võimalus suur, sest nende süülist tegevust õnnestub tõestada väga harva. Salakaupa vedanud sõiduki saab aga konfiskeerida vaid siis, kui see on salakaubaveoks ümber ehitatud.

Võimalus, et toll maalt välja veetava kauba seest rutiinsel kontrollil salakauba leiab, on küllalt väike. Kusagil maailmas pole toll suuteline kontrollima üle ühe protsendi kaubast. See on väga kallis töö, vajades oskajat tööjõudu, ladusid, tõstukeid.

Küll on tollil nimekiri kaupade ja vedukite kohta, kust salakauba leidmine tõenäolisem. Ka saame hoiatusi naaberriikide tollidelt.

Autor: Reinut Kallaste

Hetkel kuum