Kadi Heinsalu • 6. aprill 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Äriregister pelgab järjekordi

Tallinna linnakohtu registriosakonna juhataja Noona Alasi sõnul on praegu äriregistris rahulik, kuid kogemust arvestades tekivad suvel, eriti augustis, järjekorrad.

«Igaks juhuks oleme registritöötajate puhkused nii planeerinud, et kõige kriitilisemal ajal oleks piisavalt inimesi,» märkis justiitsministeeriumi äriregistri talituse juhataja Viljar Peep.

Septembriks peab aktsiaseltsi minimaalne aktsiakapital olema 400 000 krooni ja osaühingu minimaalne osakapital 40 000 krooni. Hoolimata tähtaja lähenemisest asutatakse Tallinnas endiselt palju senise miinimumkapitaliga, 100 000kroonise aktsiakapitaliga aktsiaseltse ja 10 000kroonise osakapitaliga osaühinguid.

Viljar Peebu sõnul on üks põhjus selles, et Tartu ärikonsultandid on toonud pealinna 10 000kroonise osakapitaliga osaühinguid, et need siin enne kapitali suurendamise kohustust maha müüa.

Aasta alguses oli Eestis üle 3000 aktsiaseltsi ja 20 500 osaühingut, mille kapital oli alla 400 000 või 40 000 krooni. Aktsiaseltsidest moodustab see arv umbes kolmandiku, osaühingutest aga kolmveerandi.

Kunagine majandusminister Aksel Treimann ja toiduainetööstusest ETFC möödunud sügisel taandunud Ants Laos registreerisid märtsi alguses ühise äriprojekti OÜ A-Consulting, mille osakapital on 40 000 krooni. Ettevõtte tegevusalaks on juhtimis- ja finantsnõustamine, investeeringud, tehingud kinnis- ja vallasvaraga ja kinnisvara haldamine.

Treimann sõnas, et ehkki see 40 000 krooni on äriseadustiku järgi varsti minimaalne osakapital, piisab sellest esialgu. «Võib-olla küll, et tuleb seda kapitali suurendada, aga mitte praegu,» lisas ta.

Viljar Peebu sõnul ootavad paljud ettevõtted ära eelmise majandusaasta aruande kinnitamise, et esitada äriregistrile kapitali suurendamise taotlus koos sellega. Aruande esitamisega on aega juuni lõpuni, kui ettevõtte majandusaastaks on kalendriaasta.

Kapitali võib suurendada nii rahalise kui mitterahalise sissemaksena, korraldada fondiemissioon omakapitali arvel või muuta aktsiaselts ümber osaühinguks, mille kapital on väiksem. Mitterahalise maksena kasutatakse näiteks varalist õigust või rahaliselt hinnatavat asja, nagu sõiduk, mobiiltelefon, arvuti.

See viis on riiulifirmade müügiga tegeleva ASi Kermon juhataja Argos Krachti sõnul kõige keerukam, eeldab audiitori otsust ja konsultandi abi.

Aktsiaseltsist väiksema kapitaliga osaühingu tegemine on Krachti ütlusel mõttekas, kui ettevõte ei vaja 400 000kroonist kapitali. Krachti sõnul ei teadvusta ettevõttejuhid endale, et aktsiaseltsist osaühingu tegemine võtab aega üle kolme kuu, alates ajalehes teate avaldamisest. «Kui alles suvel ärgata, on rong juba läinud,» lausus ta.

Krachti väitel ei tõsta osakapitali suurenemine 40 000 krooni peale oluliselt riiulifirmade hinda, see jääb edaspidigi pisut üle 10 000 krooni. AS Kermon enam 10 000kroonise osakapitaliga firmasid juurde ei loo, mõned üksikud on asutanud nõudmise peale, märkis Kracht.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt