ASA ja AB Elukindlustuse litsentse ähvardab oht

ASA Kindlustus ja AB Elukindlustus peavad 1. juunil jõustuvate kindlustusseaduse muudatuste järgimiseks müüma neile peahoone ehitanud ASi Maakri Ehitus võlakirjad.

ASi Maakri Ehitus võlakirjadesse on seltsid investeerinud üle 18 miljoni krooni, mis moodustab ligi 24% ASA ja 18% AB Elukindlustuse reservide kogusummast.

Kindlustusinspektsiooni direktori asetäitja Kaido Tropi sõnul ei tohi ASA ja AB Elukindlustus pärast 1. juunit Maakri Ehituse võlakirju reservide kattevarana arvestada. Kui selleks ajaks pole nende müügist raha saadud, tuleb seltsidel leida muid vahendeid reservide katmiseks, vastasel juhul võib rahandusministeerium nende litsentsid tühistada, lausus Tropp.

Seltside litsentsid satuvad ohtu ka siis, kui investori puudumisel Maakri Ehitusele pankrot kuulutatakse ja võlakirjade kohustuste täitmiseks varasid ei jätku.

Pärast 110 mln krooni investeerimist uude büroohoonesse jäi selle aasta alguses Maakri tänava peahoone ehitus raha puudusel seisma. Peale seltside nõuete esitas Maakri Ehitusele 16,3 mln kroonise nõude ka ehituse peatöövõtja SRV Drasser.

AB Kindlustuse Grupi suuromanik Leonid Apananski on teatanud läbirääkimistest hoonest huvitatud investoritega, kes ehitustööd lõpetaks, kuid seni ei ole kellegagi kokkuleppele jõutud. Samuti ei ole Apananski leidnud ostjat AB Kindlustuse Grupi aktsiatele, kelle otsinguid alustati juba eelmise aasta novembri alguses.

Analüütikute sõnul ei ole ka rahalistes raskustes Maakri Ehituse võlakirjadele võimalik praegu ostjat leida. Anonüümseks jääda sooviva analüütiku sõnul võivad seltsid üritada praegused võlakirjad müüa mõnele investeerimisfirmale, kes väljastab neile uue nimega võlakirjad asemele. «Pealtnäha kullakarvalised uued võlakirjad seotakse näiteks Maakri olematute rendituludega ning asi läheb täpselt samamoodi edasi,» selgitas analüütik. Selliste tehingute teenustasu on aga suure riski tõttu äärmiselt kõrge.

Kinnisvarafirma Ober Haus ASi tegevdirektor Hindrek Leppsalu lausus, et tõenäoliselt kohalikud investorid AB Kindlustuse hoone vastu huvi ei tunne. Välisinvestor oleks valmis hoone ostma, kui see tooks investeeritud raha tagasi viie aastaga, ütles Leppsalu.

AB Kindlustuse maja rendile andmisel oleks keskmine ruutmeetri hind 170 krooni kuus, seega oleks lõpuni viimistletud maja hind ligikaudu 90 miljonit krooni, sõnas Leppsalu. See on arvestusega, et hoone üldpind on 10 000 m², millest tavaliselt renditakse välja 85 protsenti, lisas ta.

Kuna hoonesse on vaja investeerida veel vähemalt 10 mln krooni, siis jääb potentsiaalne müügihind 70--80 mln krooni piiresse, sõnas Leppsalu. Ilmselt selle maja eest praegu sinna investeeritud 110 mln krooni ei saa, sest nii suurte summade juures imet tavaliselt ei juhtu, lisas Leppsalu.

Leonid Apananski sõnul osteti Maakri Ehituse võlakirju pangandussüsteemi ja väärtpaberituru ebastabiilses olukorras ning alternatiivsete finantsinstrumentide puudumisel. AS Maakri Ehitus koostöös AB Kindlustuse Grupiga jätkab tema sõnul läbirääkimisi Maakri tänava hoonest huvitatud investoritega, et lõpetada projekt olemasoleval kujul või kujundada see ümber teise otstarbega ärihooneks.

Hetkel kuum