7 aprill 1999

Kuldlõike aeg Eesti panganduses

Eesti Panga andmetel kuulus veebruari lõpu seisuga Eesti pangandusest välismaalastele 61%; välis- ja kohaliku osaluse suhe oli 1,61. Teatavasti on selline jaotus niinimetatud kuldlõige, mida peetakse eriti kauniks.

Välisinvestorid on toonud Eesti pangandusse lisaraha, samas on osa pankadest, kellel välisraha saada ei õnnestunud, olnud sunnitud oma uksed sulgema. Välisraha tulek näitas sisuliselt kätte veelahkme, millest ühel pool pangandus jätkus ja teisel pool vaikselt hääbus.

Kokkuvõttes usaldus panganduse vastu olulisel määral taastus. Seda ei näita niivõrd hoiuste mahu suurenemine tegutsevates pankades, sest pankade arv sulas kokku, vaid pangaaktsiate hindade tõus, intressimäärade langus, kasumi teenimine.

Eelmise aasta lõpetasid pangad summaarse 191 mln krooni suuruse kahjumiga, selle aasta jaanuari-veebruariga on kasumit laekunud 83 mln krooni. Kui pankade summaarseks aastaprognoosiks lugeda üsna kõrged 750--800 (sellest Hansagrupp 650) miljonit krooni, siis kaks esimest redelipulka pole just väga järsud olnud.

Laenuintresside langetamisel on sel aastal tänuväärset tööd teinud Hansapank, töö tulemuseks on kroonilaenu keskmise intressi langus 1,75 protsendipunkti 14,79 protsendini. Tähtajaliste hoiuste intresside langus on vastukaaluks olnud 1,71 protsendipunkti 6,34%ni.

Intresside teadlik langetamine majandusruumis on tähelepanuväärne veel seetõttu, et pank, muude tingimuste samaks jäädes, intressitaseme langedes üldjuhul kaotab. Kuid julget otsust tuleb võtta kui investeeringut Eesti majanduse elujõusse. Tingimused muutuvad, majanduskeskkond elavneb, ettevõtteid tuleb juurde, raha hakkab kiiremini ja suuremates kogustes liikuma, mis kokkuvõttes toob pankadele tagasi hoopis suurema kasumi.

Negatiivsem külg selle aasta statistikast seondub asjaoluga, et pangad ei näi krooni väga usaldavat. Väidet kinnitab asjaolu, et pangad kindlustavad ennast valuutaga üle. Kui uskuda statistikat, siis on pangad valuutast lausa lookas: 5,92 mld kr eest valuutavara rohkem kui -kohustusi (14% võrreldes bilansi kogumahuga). Põhiosa annab sellest Saksa mark, kusjuures osutub, et DEMi-laene on 3 korda rohkem kui kroonilaene. Sellest omakorda järeldub, et intresside puhul peaks jälgima ka DEMi-laenude ja tähtajaliste kroonihoiuste vahet kui vaata et sisukamat näitajat.

Autor: Mati Feldmann

Hetkel kuum