Tagasihelistamise teenus kogub populaarsust

Tagasihelistamise teenus seisneb selles, et helistaja kasutab välismaale helistamisel callback-teenust pakkuva firma vahendust, kusjuures kõne hind ei sõltu enam Eesti Telefoni kehtestatud tariifidest, vaid kõne sihtmaa tariifidest. Kõnede tariifid näiteks USAs ja Inglismaal on aga Eesti Telefoni omadest madalamad. Kaugekõne eest tasutav raha läheb Eesti Telefonist mööda tagasihelistamisteenust pakkuvale vahendajale.

Ettevõtja Ploomi sõnul kehtib nende firmas sisereegel, et arvukad telefonikõned ja faksid USAsse ja Inglismaale käivad läbi callback'i. «Kui enne moodustasid rahvusvahelised kõned büroo eelarves märgatava osa, siis nüüd on suurimad telefonikulud lauatelefonilt mobiilidele helistades,» ütles Ploom.

Suuremad callback-teenuse pakkujad nagu Kallback, Justice jt on pärit odavate telefonitariifidega USAst ja nendega saab kontakteeruda Interneti vahendusel.

Eestis tegutsevatest tagasihelistamise teenuse vahendajatest ei soovinud ükski liigset tähelepanu, viidates võimalikele sanktsioonidele Eesti Telefoni poolt. Internetis reklaamitud Tallinna telefoninumbril vastanud Mihhail väitis end Eestis teadvat vähemalt 12 sarnast pakkujat.

Eesti Telefoni infojuhi Enno Kiviloo väitel ei ole tagasihelistamise teenus Eesti Telefoniga sõlmitud kontsessioonilepingu põhimõtetega kooskõlas. Ta nentis, et Eesti Telefon ei ole seni kordagi oma õiguste kaitseks tagasihelistamise teenuse osutajate poole pöördunud, ka pole algatatud ühtegi kohtuasja. Tema sõnul võib Eesti Telefon võtta vaatluse alla siiski pakkujaid või vahendajaid, mitte tarbijaid. Kiviloo kinnitusel ei tunneta Eesti Telefon praegu callback-teenusest olulist konkurentsi.

Hansapanga telekommunikatsiooni juht Peep Rada ütles, et tema teada Hansapangas callback'i ei kasutata, kuigi on pakutud. «Hansapank Marketsi diilerid, kes on meil peamised väliskõnede tegijad, vajavad ühendust nii kiiresti, et ei saa callback'iga seotud väikest viivitust endale lubada,» märkis Rada.

Välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste sõnul on ministeeriumis kaalutud ka tagasihelistamise teenuse kasutuselevõttu kulude vähendamiseks. «Möödunud aastal saime pakkumuse ühelt USA firmalt ja oleme ka ise uurinud. Ei ole veel otsustanud, kaalume kulude kokkuhoiu variante ka praegu,» ütles Halliste. Tema sõnul on kõige suuremad sidekulud ühenduse pidamisel Eesti välissaatkondadega.

Callback'i efekt põhineb USA sideturu tugeval konkurentsil ja soodsatel tariifidel. Välismaale helistamisel vahendaja kasutamine kulude kokkuhoiu mõttega toimib peaaegu igas riigis, kus kodumaise operaatori tariifid on kõrged.