Kadi Heinsalu • 11 aprill 1999

Käibemaks luubi alla

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ütles, et seaduseparanduste eesmärk pole halvendada ettevõtluskeskkonda, vaid vähendada võimalust riigilt käibemaksu tagasi saada.

Üks muudatusi on see, et ehitusfirmad ei saa edaspidi ühiseks käibemaksukohustuslaseks registreerimise skeemide kaudu elamu ehitamisel käibemaksu tagasi. Sõerdi sõnul kaotab riik praegu sellega sadu miljoneid kroone aastas.

Paljud ehitusfirmad on loonud elumajade ehitamiseks mitu omanike kaudu seotud firmat ja esinevad ühise käibemaksukohustuslasena, sest sel juhul nendevahelist käivet ei maksustata. Edaspidi sellisel viisil elamuehituses käibemaksu enam maha arvata ei saa ja elamuehitus kallineb käibemaksu võrra.

Ehitusfirma AS Feer pearaamatupidaja Reet Piho sõnas, et Feer planeerib ühise käibemaksukohustuslase skeemi kasutades olulisel määral oma rahavoogusid. Piho sõnul kaetakse käibemaksuna tagastatud summade arvel praegu nii sotsiaal- kui üksikisiku tulumaks. «Me saame käibemaksu võrra rohkem raha,» tunnistas Piho.

Feeri finantsdirektor Erkki Kibbermann lisas, et peab hakkama otsima uusi legaalseid võimalusi maksude planeerimisel. «Kui see ei õnnestu, lõpevad meie kinnisvaraarendusprojektid sellega, et neile tuleb käibemaks juurde panna,» nentis ta. Kibbermanni sõnul muutub ehitus kallimaks just eraisikule, kes erinevalt ettevõttest ei saa käibemaksu kuidagiviisi tagasi küsida. «Siis lihtsalt tuleb inimesel maja ostmiseks osaühing luua,» leidis Kibbermann lahenduse.

Teine riigikassale sadu miljoneid krooni säästev seadusemuudatus puudutab riigi poolt omavalitsustele eraldatud investeeringuid.

Omavalitsused tavatsevad finantseerida ehitusi enda juurde loodud firmade kaudu. Niimoodi võidavad nad käibemaksu investeeringult, sest eraettevõttel on õigus nõuda ettevõtluse investeeringutelt enammakstud käibemaks tagasi.

Sõerdi sõnul on tehtud ettepanek, et riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks ehitatud objektidelt käibemaksu enam maha arvata ei saa.

Teenuse ekspordiga seotud käibemaksupettuste tõkestamiseks kaalub maksuamet peatada eksporditeenusega seotud käibemaksu tagastamise seni, kuni käibemaks on äripartnerile ära makstud.

Praegu saab tagasi taotleda ka tulevikus tasumisele kuuluvat käibemaksu -- raha ei pruugigi olla firmade vahel liikunud. Aivar Sõerd möönis, et see seadusemuudatus võib pikendada käibemaksu tagastamise aega.

Tulekul on sanktsioonid käibemaksukohustuslaseks registreerimisest hoidumisel, praegu pole säärasel juhul karistust ette nähtud.

Maailma kaubandusorganisatsiooni liitumine sunnib rahandusministeeriumi kaotama nullprotsendilise käibemaksumäära teatri- ja kontserdipiletitelt ja hiljuti raamatute puhul 5 protsendini langetatud käibemaksu tõstmist tagasi 18% peale. «Nullmäär ekspordilt jääb kindlasti alles,» sõnas Sõerd.

Maksuamet soovib täiendada ka äriseadustikku riiulifirmade arvukuse kontrollimiseks. Äriühing, mis pole poole aasta jooksul majandustegevust alustanud, sundlõpetatakse, selgitas Sõerd. See tähendab riiulifirmade arvu vähenemist, sest neid ei jõuta nii lühikese aja jooksul edasi müüa.

Kuna maksuseaduste parandused jõustuvad kalendriaasta alguses, hakkavad muudatused mõjutama järgmise aasta käibemaksu laekumist. ehkki sel aastal on käibemaksu vähene laekumine valitsusele muret tekitanud. Tänavu on riigieelarvesse plaanitud käibemaksu 8,3 mld krooni.

Hetkel kuum