11 aprill 1999

Sukasääresääst annab leiba vaid röövlitele

Eraisikute pangaarved on Eesti Panga andmeil hakanud kosuma: üksnes veebruari jooksul kasvas hoiuste maht ligi 400 miljoni krooni võrra, ulatudes krooniaja rekordtasemele, 9, 388 miljardi kroonini. See on rohkem kui Maapanga krahhi eel möödunud aasta mais.

Äripäeva arvates hakkavad inimesed teadlikumalt oma kulusid planeerima.

Pankade andmed kinnitavad, et inimesed on aasta-aastalt hakanud rohkem säästma. Samas näitavad Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) küsitluste tulemused, et eestimaalaste huvitatus raha säästa on alates 1992. aastast pidevalt vähenenud, mitte kasvanud. Peamised põhjused on suure hulga inimeste väike sissetulek ja majanduslikust ebastabiilsusest tingitud lootusetus, et need võiksid lähiajal suureneda.

Aga säästukäitumine on muutunud ka nendel inimestel, kel on rahaülejääke, seda peamiselt eelmise aasta pangakrahhide tõttu.

EKI-Testis küsitletuist 16% väitis, et ei püüagi enam hoiustada, vaid kulutavad kohe kogu sissetuleku. See polegi kõige halvem variant, sest see raha elavdab majandust. Palju hullem on see, et 11% hoiab pärast krahhe oma väheseid sääste ainult kodus. Sukasääresääst on surnud raha -- ise ei tarbi ega teeni ka raha lisa. Pealegi on raha padja all hoida ohtlik: hiljaaegu viis röövel pensionäriperelt ligi pool miljonit krooni.

Pooltel Eesti täiskasvanud elanikel on siiski hoiused. Suur hulk inimesi on sunnitud vähem tarbima: nad on võtnud korteri ostmiseks laenu või soetanud liisinguga sõiduki. Töökoha olemasolu ei saa täna enam enesestmõistetavaks pidada ja inimesed tahavad, et neil oleks ootamatuteks väljaminekuteks igaks juhuks mingid säästud olemas. Paljud kaaluvad eluasemelaenu võtmist, selleks peab aga olemas olema omafinantseeringuks vajalik summa.

Enamikul inimestest, kes said aasta või kaks tagasi kodumasinate, mööbli jms soetamiseks tarbimislaenu, on võlad makstud ning tekkinud säästuvõimalus. Suurem osa neist ei hoia õnneks raha kodus, vaid pangas, sest nii on soodsam: hoiuste intressid on eelmisest aastast alates kõrgemad kui inflatsioonitempo.

Nii börsikrahh üle-eelmisel aastal kui mullused pangakrahhid, aga samuti sellised ekstreemsed juhtumid nagu viidatud poole miljoni rööv pensionäride kodust on õpetanud muudki kui usaldamatust finantsinstitutsioonide suhtes. Seda, et halvim, mida inimene saab teha, on paigutada kõik säästud ühele kaardile -- nii võib kõigest ühekorraga ilma jääda.

Deposiidis raha hoidmine muutub järjest vähem tulusaks: pangad on viimastel kuudel pidevalt alandanud hoiuste intresse. Seega tasub säästud riski hajutamiseks jagada erinevate pakutavate võimaluste vahel. Osa rahast võib jätta panka, osa aga paigutada võlakirjadesse, aktsiatesse ja investeerimisfondidesse.

Hetkel kuum