Investeerimispangandus ootab uusi rahavooge

Eesti viimase aja suurima äritehingu, 3 miljardi kroonise mahuga Eesti Telekomi erastamise vahendamise eest said investeerimispangad ABN AMRO Rotschild ja Nomura koos Ühispangaga rohkem kui 100 miljonit krooni.

Telekomi aktsiate aktiivne müük kestis veidi vähem kui kolm kuud.

Eestis on viis suuremat investeerimispanganduse valdkonnas tegutsevat ettevõtet: Hansabank Markets, Hansa Investments, Balti Cresco Investeerimisgrupp, Talinvest ja Lõhmus-Haavel-Viisemann.

Hansa Investments paistis silma ehitusfirmade EMV ja Merko ühinemist nurjates ning Hansapanga ja Hoiupanga liitumisele kaasa aidates. Hansa In-vestmentsi tegevdirektori Piret Raudsepa hinnangul on neile seni kõige kasulikum tehing olnud Swedbanki nõustamine Hansapanga aktsiate omandamisel. Summasid ei soovi Raudsepp nimetada, kuid tavaliselt teenivad investeerimispangad tehingult 3--5%. Swedbank investeeris Hansapanka 3,5 mld krooni, millelt Investments võis saada ligi 140 mln kroonise vahendustasu.

Investeerimispankadest tõenäoliselt kõige edukamalt läheb Crescol tänu majandusraskustesse sattunud ettevõtete saneerimisele. Möödunud aastal võttis Cresco kontrolli raskustesse sattunud arvutiettevõtte Pennu üle.

1996. ja 1997. aastal sooritas Cresco aga tõenäoliselt seni ühed kasulikumad tehingud, osaledes Eesti Merelaevanduse ja Estonian Airi erastamises.

Cresco juhatuse esimehe Andres Rätsepa sõnul pole investeerimispangad enamikul juhtudel küll firmade saneerijad, vaid pigem nõustajad, kes vajadusel finantseerivad ülevõtmist.

Investeerimispanganduse senisest helgemat tulevikku näeb Hansa Investmentsi tegevdirektor Piret Raudsepp.

«Lähiajal peaks taas kasvama finantsinvesteeringute osatähtsus ja investeerimispanganduse roll üleüldse,» märgib Raudsepp. «Tehingute mahud on juba praegu tunduvalt kasvanud.»

Raudsepa hinnangul suudab investeerimispank pakkuda klientidele kompleksset teenustepaketti. «Paremad ajad investeerimispanganduses on kindlasti ees,» kinnitab ta.

Kui 1996.-1997. aastal korraldasid investeerimispangad emissioone, aidates kaasa ettevõtete erastamisele ja saneerimisele, siis läinud aastal ja tänavu annab rohkem tööd ettevõtete nõustamine. Investeerimispankurid loodavad majanduse stabiliseerumisele ja rahavoogude suurenemisele, mis loob uusi investeerimisvõimalusi.

Andres Rätsepa hinnangul domineerivad tänavu investeerimispanganduses otseinvesteeringud. Efektiivsust püütakse saavutada ja lisakapitali kaasata ühinemiste ja strateegiliste partnerite kaasamise teel. «Cresco tegevuses domineerivad tänavu nii ostjate kui ka müüjate nõustamine, vajadusel ka emissioonide ja sündikaatlaenude korraldamine,» märgib Rätsepp.

Lõhmus-Haavel-Viisemanni panga töötaja Taavi Lepmetsa sõnul hakkab inimestel tekkima rohkem raha, mis annab neile võimaluse kaaluda selle paigutamist ka mujale kui lihtsatesse pangahoiustesse.

«Pikemas perspektiivis võiks muutuda ka ettevõtete finantseerimise senine struktuur,» räägib Lepmets. «Kui väiksemad riigid aja jooksul ühinevad suurema turuga, peaks ka nende finantsvarade väärtused ühilduma.»

Ta toob paralleeli Hispaania ja Portugaliga, mis olid varem üsna perifeersed maad, kuid pärast euroliitu astumist on nende finantsvarade väärtus suurenenud. Ka Eestis peaks lähima 6-7 aasta jooksul sama juhtuma.

«See toob kaasa kardinaalsed muutused investeerimispanganduses ja avab uusi võimalusi,» leiab Lepmets. «Raha hakkab liikuma ka teistmoodi kui valdavalt deposiitide ja laenude kaudu.»

Talinvest Suprema müügi- ja kauplemisosakonna juhataja Sten Sumberg ja investeerimispanganduse juht Henrik Igasta väidavad, et seni on iga Euroopa Liidust tulnud positiivne otsus Eesti kohta turu üles löönud ja kahtlemata mõjutab see lähiaastatel päris oluliselt nii börsi kui majanduses toimuvat üldse.

Tõnis Haavel Lõhmus-Haavel-Viisemannist lisab, et muutused investeerimispanganduses olenevad ka poliitilistest otsustest: seni, kuni deposiit on ainuke maksuvaba tuluteenimise võimalus, on eraisikul tõepoolest kasulikum oma raha paigutada hoiustesse.

Konkurentide väitel on Talinvest investeerimispangandusega tegelejatest hetkel kõige kehvemas olukorras. Talinvesti nõukogu esimees Jaak Roosipuu tunnistab, et mullu oli turg eriti madalal ja seetõttu oli põhirõhk ettevõtete nõustamisel. Kuid kui turu pool uuesti arenema hakkab, läheb ettevõttel kergemaks.

Sten Sumberg ja Henrik Igasta usuvad turu tõusu. «Väita, et meil läheb kehvasti, on ilmne liialdus,» ütleb Igasta. «Meil pole vaja kiidelda, aga me oleme väga tugevalt turul!»

Igasta ja Sumberg lisavad, et Eestis on investeerimispanganduse maiuspalu veel küllaga. Näiteks nõustab Talinvest valitsust Eesti Energia erastamisel.

Hetkel kuum