Kristina Traks • 13. aprill 1999 kell 22:00

Põllumehed: aeg lõpetada talupidamine

«Neid, keda veel eile teati, kui edukaid, ähvardab täna pankrot,» sõnab Raplamaa Lepiku talu peremees Kaupo Kauri. «Praeguse piima hinna juures pangalaenu tagasi maksta on peaaegu võimatu.»

Piimarahadest jätkub Kauri sõnul vaevu elektri eest tasumiseks ja riigimaksude maksmiseks, ei enamaks. Kauri vaatab siiski optimistlikult tulevikku, kuid seda ainult sellepärast, et tal pole kohustusi panga ees.

Toominga talu perenaine Kärt Loo räägib, et enamik riigilt saadud toetustest on läinud pangale laenude tagasimaksmiseks. «Piimarahade peale ei saagi loota, sest need tulevad kombinaadist kuidas jumal juhatab,» sõnab Loo.

Eesti suurim piimavaruja Ühinenud Meiereid surub tootjatele peale lepingut, kus Meiereide maksetähtaeg on kaks kuud ning viivis 0,01 protsenti päevas. Rapla piimatöötleja Lacto sõlmis tootjatega küll lepingud kindla piima hinna peale, kuid ühel ilusal päeval saatis tööstuse juht tootjatele faksid, mis teatasid, et piima eest makstakse siiski vähem. Mõned tootjad pole uut piimakombinaati ehitavalt Lactolt alates oktoobrikuust piima eest raha saanud. «Minu arvetel on 7päevane maksetähtaeg, aga raha neid maksta mul pole, raha on kombinaadi käes,» ütleb Loo.

Kümme aastat Raplamaal talu pidanud Kauri sõnul peaks uus valitsus kulutama energiat ja raha monopolidega võitlemiseks. «Konkurentsiamet ja ka konkurentsiseadus ei tööta,» kurdab ta.

«Turgu valitsev Ühinenud Meiereid tõmbab maalt raha välja ja konkurentsiamet vaatab seda pealt,» kurjustab Kärt Loo.

Esimesed taluoksjonid on toimunud, haamri alla on läinud ka arukate ja edumeelsete talumeeste majapidamisi. Selliseid oksjoneid toimub veel ja aina tihemini. Kas maamehed peaksid kolima linna või hakkama treima puunuppe?

«Põllumehed on mu peale vihased, ainult kodukandi mehed mõistavad,» lausub põllumajandusminister Ivari Padar. Ta on kahe nädala jooksul käinud mitmes maakonnas talumeestega kohtumas ja kuskil pole ta saanud sooja vastuvõtu osaliseks. «Ma saan aru, et maainimeste mõõt on täis, aga üleöö ei saa ju midagi muuta,» sõnab Padar.

Täna ei julge Padar lubada, kas põllumehed riigi lubatud toetused ka kätte saavad, kõik sõltub riigieelarve täitumisest. «Kui kärbitakse riigieelarvet, puudutab see ka põllumehi,» ütleb ta. 720 miljonit on riik lubanud tänavu põllumajandustootjatele toetustena välja maksta, sellest 90 miljonit piimalehmatoetusi on jagatud.

Padari sõnul saab riik põllumehi praegu aidata, rakendades riigieelarves ette nähtud toetusi. Ta peab eriti oluliseks kapitali- ja intressitoetusi, sest need aitavad praegu raskustesse sattunud efektiivseid tootjaid.

Tänavusi piimalehma otsetoetusi on Padar nimetanud sotsiaaltoetusteks, sest neid makstakse ka paari lehma pidajatele, kes lehma vaid oma pere toitmiseks peavad. Kas ja mis põhimõtetel edaspidi lehmatoetust makstakse, ei oska Padar praegu öelda.

Piimatootjad leiavad, et viis, kuidas lehmatoetusi praegu makstakse, ennast ei õigusta. Kõigile antakse ühepalju, olenemata sellest, kui palju lehm piima annab. See on ju ebaefektiivse põllumajanduse toetamine, arvavad talumehed. Kui veel eelmisel aastal tagusid edukamad talupojad endale vastu rinda ja teatasid, et neil pole otsetoetustest sooja ega külma, siis tänavu kulub iga sent ära.

Maapoliitikud näevad põllumajanduse päästerõngana tolle. Neli aastat on nad järjekindlalt valitsusele tolle peale surunud. Uus valitsus tuli ja ütles tollidele ei.

Uus põllumajandusminister lubab aga, et tollid siiski õige pea tulevad. Tema sõnul ei läinud maapoliitikute eelnõu valitsuses läbi sellepärast, et välja pakutud tollilaed olid kõrgemad neist, mis varem WTOga kokku lepiti.

Talumehed on väsinud keerutamisest tollide ümber. Kui pool aastat tagasi nõudsid nad Toompea lossi ees valjuhäälselt kohest tollide kehtestamist, siis täna leiavad nad, et ka tollid ei suudaks hoobilt lahendada nende probleeme. «Võtmeküsimus on hoopis eksport,» kõlab arvamus.

«Valitsus peaks välisturud lahti kangutama,» leiab ka Kaupo Kauri. «Kui leiaksime oma kaubale turu, tõuseksid varumishinnad ja tolle pole vaja.»

«Tollidega seonduv on kogu eesti rahva lollitamine,» ütleb Laheotsa talu peremees Johannes Valk. «Tollid on olulised, kuid kõiki meie muresid nad küll ei lahenda.»

Kui riigil oleks põllumajanduse jaluleupitamiseks välja käia kolm korda suurem summa kui täna, siis ehk annaks veel midagi päästa, arvab Valk.

Kümne aastaga Eesti üheks suuremaks köögiviljakasvatajaks tõusnud Valk tõmbab sel aastal tootmist kokku. Tema häälest kostavad vaid pessimistlikud toonid.

Põllumajandusminister Padar soovitab talumeestel oma saak kindlustada ja kuidagi omadega välja venitada. Padar ei pillu suuri lubadusi, pigem soovitab ta talumeestel riigi rahaga vähem arvestada.

Hetkel kuum