14 aprill 1999

Välisinvestoreid üha raskem leida

Lääne suurinvestor pole nii rumal, et ajaks Balti riigid segamini Balkaniga. Ent kui mõelda end USA või Kaug-Ida investori asemele, siis mis põhjust oleks praegu siia tulla?

Sõda Euroopas ja Venemaa lähedus võivad suurendada Eesti maariski -- näitajat, millest otseselt sõltub välisinvesteeringute tase Eestisse.

Sõda, milles pole võitjaid, on kestnud tükk aega; kaua ta veel kestab, teab Mars ise. Ehkki Venemaa väidetavalt ei lase ennast Balkani sõtta kiskuda -- loodame, et ta ka oma sirgeseljalisest seisukohast kinni peab --, jääb Eesti ikkagi suurriigi vahetuks naabriks. See ei aita Eesti riskireitingut alandada.

Välisinvesteeringute tase jääb sel aastal samaks, kui erastatakse kasvõi üks kahest infrastruktuuri suurettevõttest, Eesti Energia või Eesti Raudtee. Muidu võime seista silmitsi välisinvesteeringute vähenemisega.

Kui Eesti majanduskeskkonna temperatuur eelmisel aastal langes, rääkisid analüütikud rohkesõnaliselt välis-, tõsi küll, finantskriiside mõjust Eestile. Kui rääkida poliitilisest kriisist, siis on Balkani poolsaar Eestile geograafiliselt tunduvalt lähemal kui Lõuna-Korea või Brasiilia. Eesti, mis sest, et epitsentrist ohutus (?) kauguses, võib kogeda ühe lokaalse kriisi järellainetust. Üleeile jätsid Euroopa börsid sõjategevuse ajutise hoogustumise tõttu paar südamelööki vahele. Muude tingimuste võrdsuse korral eelistab USA või mõni teine Euroopast väljaspool asuv investor oma raha kodumaale jätta.

Lisaks tagasilöögile Euroopa stabiilsuses on euro käibeletuleku algusest saadik dollari suhtes pidevalt nõrgenenud. Samas alistas Dow Jonesi tööstuskeskmine mängeldes 10 000 punkti piiri ja rühib veelgi edasi. Kas nimetatud trendid, näiteks lähima aastaga, muutuvad?

Mis võib veidi pehmendada Eesti olukorda, on see, et sõjakoldele lähimad Kesk-Euroopa riigid on sattunud veelgi täbaramasse olukorda: kui on valida, kas osaleda näiteks Ungari või Eesti Raudtee erastamisel, võib otsus langeda hoopiski Eesti kasuks. Samuti on meie senised suuremad investorid, Rootsi ja Soome, regioonist rohkem teadlikud ega langeta oma otsuseid samadest kriteeriumidest kui USA või Kaug-Ida.

Kui Eesti Telekom oleks erastatud täna, st roadshow oleks käinud, või oleks pidanud käima, eile, siis Eesti ei oleks saanud kolm miljardit krooni. See on vastus erastamise parematesse aegadesse edasilükkamise pooldajatele.

Hetkel kuum