Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ida-Euroopal läheb loodetust halvemini
Eelmisel suvel endise idabloki riikides alanud majandustõus on Venemaa kriisi tõttu pahasti takerdunud ja nüüd on Kosovo sõda kogunud selle piirkonna kohale uued tumedad pilved, ütleb EBRD.
Majanduse kogutoodangu äärmiselt aeglane kergitamine reformide-eelsele tasemele näitab, kuivõrd raskelt kulgeb kommunistlikult formatsioonilt turukapitalismile üleminek. Kogu endise idabloki sisemajanduse kogutoodang (SKT) kahanes eelmisel aastal 1,3% ja selleaastane prognoos pakub veel protsendilist langust.
Piirkonna areng on olnud väga ebaühtlane. Kui Venemaal jt SRÜ riikides vähenes 1998. a SKT 3,5% ja tänavu väheneb veel 4%, siis Ida- ja Kesk-Euroopal, kaasa arvatud Baltimaad, läks paremini ja kogutoodang kasvas mullu 2,3% ja tänavu tõenäoliselt 1,9%.
Siirderiikide majandusülevaate koostanud EBRD peaökonomist Nicholas Stern rõhutab, et möödunud aasta raskustega on märgatavalt paremini hakkama saanud need riigid, kes on struktuuriliste ja institutsiooniliste reformide esirinnas.
Kui Poola suutis 1989. a SKT taseme taastada juba kaks aastat tagasi, siis mullu said sellega esmakordselt hakkama Slovakkia ja Sloveenia. Kuid kogu piirkonnas majanduskasvu aeglustumise tõttu ei lisandu neile tänavu tõenäoliselt ühtki uut riiki, ehkki Ungari on sellele õige lähedal.
Baltimaadest on edukaim Eesti, kelle eelmise aasta kogutoodang moodustas 1989. a tasemest 76%, Leedul oli see näitaja 64% ja Lätil 58%. SRÜ riikide 1998. a SKT moodustas 1989. a tasemest keskmiselt 55%, kusjuures Ukrainal oli see ainult 37% ja tänavu langeb veelgi, 35%-le.
Välismaised otseinvesteeringud kahanesid kogu piirkonnas 1997. a (61 mld dollarit) võrreldes 45 miljardile. Sealjuures oli SRÜ riikide ja Kesk-Euroopa riikide vahel jällegi vahe. EBRD andmetel kahanesid välisinvesteeringud eelkõige SRÜsse 7,6 mld dollarilt 5,1 miljardile, sh Venemaale 3,75 miljardilt 1,1 miljardile. Samal ajal investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopasse jätkasid kasvamist: 9,3 miljardilt 16,1 miljardile.
Autor: ÄP