Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kindlustus tahaks, aga ei saa kallineda
Kindlustusturule ennustatakse kätte jõudnud olevat samad protsessid, mis korrastasid pangandusturgu. Ebakindlamate seltside kadumine ja väliskapitali sissetung eeldaks kindlustusvõtjale senisest karmimaid tingimusi.
Äripäeva arvates siiski kardetud üldist hinnatõusu kindlustuses ei tule.
Kindlustuse hindade tõusu vajadusest on seltsid heietanud juba kaua, kuid tegudeni jõutud ei ole.
Firma InBro & Partners koostatud kindlustusseltside usaldatavusreitingu mustemasse poolde kuulunud seltsidest võib mõni tõesti mingi aja möödudes ajalooks saada. Seega seltside valik muutub kliendi jaoks väiksemaks ja hinnatõus oleks seega loogiline ja tõenäoline.
Mõnevõrra võivad kindlustingimused muutuda neil klientidel, kes on sunnitud üle kolima teise seltsi. Olgu seda siis omal initsiatiivil või portfelli üleandmise tõttu.
Usaldusväärsemad välisosalusega seltsid on konservatiivsemad ja niisama lihtsalt suuri riske ei võta. Samas ei pruugi aga ka turu korrastumine hinnatõusuefekti anda -- kindlustusseltse jääb küll vähemaks, ent ellujäänud seltside klientide arv, seega ka sissetulek suureneb ja sellega suureneb ka võimalus konkurentsieelise tekitamiseks ehk hinna allalaskmiseks.
Loomulikult ei ole kindlustusvõtjal kasu seltsist, mille poliisi näiteks autoremondifirmad millekski ei pea. Vaidlustamata turupuhastamise vajadust võib aga väita, et valimi vähenemine siiski kiiresti ei toimu. Näiteks Nordika problemaatilisusest on aastaid kõneldud, selts tegutseb. Seltse on Eesti turul palju ja olelusvõitluses ei soostu keegi esimesena hinda tõstma.
Pealegi võib kindel olla, et eelseisev spetsialiseerumine (probleemide küüsis vaevlev Ühiskindlustus näiteks plaanib end päästa veosekindlustuse pakkumisega) suurendab turuosa võitmise nimel dumpingut veelgi.
Üks tegur, mis räägib võimaliku hinnatõusu vastu, on ka see, et mõõn majanduses on möödas. Börs on tõusuteel. Sellega seoses on ka seltside investeeringud tulusamad.
Majandusmõõnade-tõusude mõju on kindlustusseltsidele väidetavalt suurem kui n-ö tavaettevõtetele. Ehk kui Svenska Handelsbankeni asepresident Bo Kragh ütles kunagi, et mõõn majanduses tekitab kiiresti kahjude taseme tõusu, tulekahjud-pettused-murdvargused sagenevad, kui äritegevus riigis allamäge läheb, siis peaks nüüd järelikult asjad teisipidi olema.