19 aprill 1999

Põgenemine velgedel

9. aprillil hommikul kell 4.30 andis politseipatrull Maardus Fosforiidi tänava ja Peterburi maantee ristmikul peatumismärguande sõiduauto Opel Record juhile. Juht ei reageerinud ning sõitis edasi mööda Peterburi maanteed Tallinna suunas. Kui patrullteenistuse auto üritas põgeneva auto kõrvale sõita, hakkas see teda rammima.

Üks inspektoritest tulistas neli hoiatuslasku õhku ning laskis seejärel puruks kolm autokummi. Jälitamise käigus purunes ka auto tagaklaas.

Sellest hoolimata sõitis auto edasi ning pööras Peterburi maanteelt Lasnamäele. Põgeneja jälitamisega ühinesid ka Harju politseiprefektuuri liiklusjärelevalve patrull ja Tallinna Ida politsei patrullauto. Kell 4.45 võttis Maardu politseiga ühendust auto omanik, kes teatas, et tal on auto ärandatud.

Sõit lõppes 4.55, kui põgenev auto põhjustas Lasnamäel liiklusõnnetuse, sõites otsa Kivila 5 maja ees seisnud sõiduautole.

Kuna auto ärandajal, 1972. aastal sündinud Vitalil, olid kehavigastused ja nende päritolu polnud selge, viidi ta kontrollimiseks Mustamäe haiglasse. Seal tuvastati, et tegemist pole kuulihaavadega.

19. aprilli öösel peatasid Harjumaa politseinikud Vasalemmas laskudega rehvidesse Chevrolet', mida juhtis 38-aastane Urmas.

Politseipatrullist suurel kiirusel möödunud Urmasel tuvastati Keila haiglas keskmine joove.

Auto jälitamine ja püstoliga peatamine on harv juhus, aga küllalt vaevarikas. Nii jälitasime üht autot Mõigust läbi Tallinna, kusjuures teed blokeeriti kolmes kohas. Kätte saime põgeniku alles Vääna kandis, kui auto kõik rehvid läbi olime lasknud.

Alkoholijoobes mees viidi politseijaoskonnast kohtuniku juurde, seal määrati talle 15päevane arest. Peale selle kaotas mees juhiloa. Mittepeatuva auto roolis ongi reeglina alkoholijoobes inimene, harvem kurjategija. Reeglina reageerivad juhid aga peatumismärguandele või pole seda lihtsalt märganud.

Sõitvast autost tulistamine nõuab suurt täpsust ja on alati ohtlik. Meie probleem on see, et pole küllaldaselt mehi, kes autot suurel kiirusel piisavalt hästi valitseda oskaksid.

Kui politsei täidab autot jälitades täpselt oma ametiülesandeid ning põgeneja vigastab oma autot või kaasliiklejate liiklusvahendeid või saavad inimesed vigastada, siis põgenejal ehk kahju tekitajal ei ole mingisugust alust esitada politseile kahjunõudeid.

Ilmne on ka, et kahju tekitaja kindlustusfirma ei kompenseeri põgenejale kahjusid, sest kindlustuslepingu kohaselt ei ole see võimalik. Küll võib tekkida olukord, et kõrvalised kahju saanud isikud saavad esitada nõude oma kindlustusfirma kaudu kahju tekitaja kindlustusfirmale või süüdlasele.

Samuti võib kindlustamata isik alati esitada kahjunõude kahju tekitaja vastu ning sõltub juba olukorrast, kes on kahju tekitamise eest vastutav.

Hetkel kuum