Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksustatud tulu teki alt välja

    Vastse valitsuse ministrid avalikustasid Eesti Päevalehes oma möödunud aasta tulu, summad jäävad Tõnis Lukase sajakonna tuhande ja Toivo Asmeri ligi poolteise miljoni krooni vahele. Tänuväärt algatus, kui välja arvata seltskonna must lammas siseminister Jüri Mõis, kes oma tulu üllatuslikult niivõrd intiimseks peab, et see trükivalgust ei kannata.
    Ei saa aru, miks tehakse Eestis inimese ausalt deklareeritavast sissetulekust tabu ja püha asi, mida suure väitlemise peale esitavad vaid kõrgeimad riigiametnikud. Kui sedagi. Kõigi maksumaksjate deklareeritav sissetulek ehk makstud riigimaks võiks olla avalik ja igale soovijale kättesaadav.
    Tean vastuväiteid -- ajakirjanduses algab klaperjaht ja kuude viisi ilmutavad väljaanded pikki nimekirju riigi, maakonna, linna jne rikkamatest. Vargad alustavad sissemurdmiste uut lainet. Samuti kardavad näiteks mitmed abielus mehepojad, et tulude avalikustamine pingestab suhteid abikaasaga, kes saab siis aimu, palju mehe käest raha läbi ikkagi käib.
    Kartused on alusetud. Ühest küljest seepärast, et kõigile niigi kättesaadava info avaldamine pole meediaväljaannetele ihaldusväärne. Teisalt seetõttu, et üldsust huvitavad ikkagi prominendid ja nende rahaasju uuritakse edasi sõltumata avalikustamise astmest. Ehk ainult vigaste spekulatsioonide arv väheneb.
    Kolmandaks sellepärast, et deklareeritav tulu ei näita eriti inimese varanduslikku seisu, vaid riigimaksude maksmist ehk tema ausust kodanikuna. Varas ei saa ära võtta juba makstud tulumaksu või raha pangakontolt, vaid ikka autot, kulda jm, mis suuremal või vähemal määral on kõigile näha. Oma sissetulekuid varjavad perekonnapead võiksid lihtsalt poisikesetembud lõpetada.
    Kuigi see vaevalt erilist huvi pakub, olen nõus avaldama, et deklareerisin möödunud aasta eest koos lauljannast abikaasaga tulu, mis suuresti ühtib veidi üle 338 000 krooni teeninud majandusminister Mihkel Pärnojaga teenistusega.
    Seega maksis perekond Mandel möödunud aastal üle 40 000 tulumaksukrooni omavalitsusele -- Keila linnale -- ja ligi 40 000 riigikassasse, peale selle kanti 100 000 krooni sotsiaalmaksuks, millest enamik läks küll vist pensionäridele.
    Eraisiku deklareeritud tulu avalikustamisest on räägitud aastaid. Küll kutsub seda tegema riigipea, küll mõni suurem maksumaksja, kes imelikul kombel tavatseb reeglina deklareerida enda tuluks ümmarguse miljoni. Tegelikult seisab kõik kinni väikeses seaduseparanduses, mis volitaks maksuametit avalikustama kodanike tasutud maksud. Kodanike riigist rääkival uuel valitsusliidul on aeg Eesti ka avalikustamise vallas teistest postsovetlikest riikidest lahti rebida.
    Kui Äripäev otsustas esimest korda avalikustada mõnede börsiettevõtete suuremate või tuntumate eraisikust aktsionäride nimed ja aktsiate arvu, hoiti samuti kätega peast kinni ja süüdistati ajalehte kõigis pattudes kuni inimõiguste rikkumiseni välja. Tänaseks on maha rahunetud.
    Sama lugu on maksustatava tulu avalikuks tegemisega -- meedia pole huvitatud eetriaja ja leheruumi raiskamisest tavaliste inimeste tulude kirjeldamiseks ja peagi avastatakse üllatusega, et midagi koledat polegi juhtunud. Maksumaksja laps saab edasi oma koolis rahulikult käia, varguste laine ja pinged töökohtadel pole suurenenud. Või vähemalt pole see seostatav otseselt tulude avalikustamisega.
    Arvan, et Eesti ühiskond on tegelikult eraisikute maksustatava tulu avalikustamiseks küps. Või vähemalt küps selle üle tõsiselt diskuteerima. Makstud tulumaksu avalikustamine maandaks ühiskonnas valitsevad pinged, näitaks, et Eesti tahab saada läbipaistvaks ja suletud ühiskonnakorra möödaniku jätta, ning annaks ka puhtpraktilist kasu -- see võimaldaks näiteks ettevõtjal oma äripartneri tausta veidi enam kontrollida jms.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.