Meelis Mandel • 20. aprill 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Maksustatud tulu teki alt välja

Vastse valitsuse ministrid avalikustasid Eesti Päevalehes oma möödunud aasta tulu, summad jäävad Tõnis Lukase sajakonna tuhande ja Toivo Asmeri ligi poolteise miljoni krooni vahele. Tänuväärt algatus, kui välja arvata seltskonna must lammas siseminister Jüri Mõis, kes oma tulu üllatuslikult niivõrd intiimseks peab, et see trükivalgust ei kannata.

Ei saa aru, miks tehakse Eestis inimese ausalt deklareeritavast sissetulekust tabu ja püha asi, mida suure väitlemise peale esitavad vaid kõrgeimad riigiametnikud. Kui sedagi. Kõigi maksumaksjate deklareeritav sissetulek ehk makstud riigimaks võiks olla avalik ja igale soovijale kättesaadav.

Tean vastuväiteid -- ajakirjanduses algab klaperjaht ja kuude viisi ilmutavad väljaanded pikki nimekirju riigi, maakonna, linna jne rikkamatest. Vargad alustavad sissemurdmiste uut lainet. Samuti kardavad näiteks mitmed abielus mehepojad, et tulude avalikustamine pingestab suhteid abikaasaga, kes saab siis aimu, palju mehe käest raha läbi ikkagi käib.

Kartused on alusetud. Ühest küljest seepärast, et kõigile niigi kättesaadava info avaldamine pole meediaväljaannetele ihaldusväärne. Teisalt seetõttu, et üldsust huvitavad ikkagi prominendid ja nende rahaasju uuritakse edasi sõltumata avalikustamise astmest. Ehk ainult vigaste spekulatsioonide arv väheneb.

Kolmandaks sellepärast, et deklareeritav tulu ei näita eriti inimese varanduslikku seisu, vaid riigimaksude maksmist ehk tema ausust kodanikuna. Varas ei saa ära võtta juba makstud tulumaksu või raha pangakontolt, vaid ikka autot, kulda jm, mis suuremal või vähemal määral on kõigile näha. Oma sissetulekuid varjavad perekonnapead võiksid lihtsalt poisikesetembud lõpetada.

Kuigi see vaevalt erilist huvi pakub, olen nõus avaldama, et deklareerisin möödunud aasta eest koos lauljannast abikaasaga tulu, mis suuresti ühtib veidi üle 338 000 krooni teeninud majandusminister Mihkel Pärnojaga teenistusega.

Seega maksis perekond Mandel möödunud aastal üle 40 000 tulumaksukrooni omavalitsusele -- Keila linnale -- ja ligi 40 000 riigikassasse, peale selle kanti 100 000 krooni sotsiaalmaksuks, millest enamik läks küll vist pensionäridele.

Eraisiku deklareeritud tulu avalikustamisest on räägitud aastaid. Küll kutsub seda tegema riigipea, küll mõni suurem maksumaksja, kes imelikul kombel tavatseb reeglina deklareerida enda tuluks ümmarguse miljoni. Tegelikult seisab kõik kinni väikeses seaduseparanduses, mis volitaks maksuametit avalikustama kodanike tasutud maksud. Kodanike riigist rääkival uuel valitsusliidul on aeg Eesti ka avalikustamise vallas teistest postsovetlikest riikidest lahti rebida.

Kui Äripäev otsustas esimest korda avalikustada mõnede börsiettevõtete suuremate või tuntumate eraisikust aktsionäride nimed ja aktsiate arvu, hoiti samuti kätega peast kinni ja süüdistati ajalehte kõigis pattudes kuni inimõiguste rikkumiseni välja. Tänaseks on maha rahunetud.

Sama lugu on maksustatava tulu avalikuks tegemisega -- meedia pole huvitatud eetriaja ja leheruumi raiskamisest tavaliste inimeste tulude kirjeldamiseks ja peagi avastatakse üllatusega, et midagi koledat polegi juhtunud. Maksumaksja laps saab edasi oma koolis rahulikult käia, varguste laine ja pinged töökohtadel pole suurenenud. Või vähemalt pole see seostatav otseselt tulude avalikustamisega.

Arvan, et Eesti ühiskond on tegelikult eraisikute maksustatava tulu avalikustamiseks küps. Või vähemalt küps selle üle tõsiselt diskuteerima. Makstud tulumaksu avalikustamine maandaks ühiskonnas valitsevad pinged, näitaks, et Eesti tahab saada läbipaistvaks ja suletud ühiskonnakorra möödaniku jätta, ning annaks ka puhtpraktilist kasu -- see võimaldaks näiteks ettevõtjal oma äripartneri tausta veidi enam kontrollida jms.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt