22 aprill 1999

Kas tänavu tuleb Eesti majanduses uus 1997. aasta?

Tulevase buumi suhtes oleksin mõnevõrra skeptiline. Kui vaadata, mis toimus 1997 ja milline olukord on praegu, näeme üsna olulisi erinevusi. Eesti majanduses võib tõesti eelmise aasta sügisega võrreldes stabiliseerumise märke näha, aga ma ei usu, et kiire majanduskasv ainult sisemajanduslike tegurite puhul käivitub. Kui tänavune SKT tuleb 3--4%, oleks see üsna hea tulemus.

Mõnevõrra lihtsustatult öeldes on Eesti siseturg väike, kiire majanduskasvu võimalus on aga eelkõige seotud välisturgudega. Missugune võiks olla see täiendav nõudlus, mis tooks kaasa kiire majanduskasvu? Euroopa poole peal ei paista ses osas küll erilist entusiasmi olevat. Ka Vene arengute prognoosimisel oleksin ettevaatlik. Välisturgudel on määramatus siiski üsna suur ja see pärsib mõnevõrra investoreid jt tegijaid majanduses, kelle tegevusest sõltub kiire majanduskasv.

1998. aasta teise poole rahapoliitilises ülevaates märkisime, et tänavu jätkub kohanemine muutunud majandustingimustega. Elavnemist on oodata aasta teisest poolest, kuid uuest buumist rääkida on ennatlik. Makromajanduslikud riskid ei realiseerunud mullu musta stsenaariumina, kuid riskid pole praeguseks kaugeltki möödas. Eriti kui arvestada, et Eestil puudub kogemus, mil viisil buumi järel üle minna stabiilsemale ja jätkusuutlikumale kasvule. Eelmise aasta kasvutempo, 4% saavutamine võib osutuda problemaatiliseks.

Aasta proovikiviks saab laenuportfelli kvaliteedi säilitamine ja tõstmine, reaalsektori arengust tulenevate löökide pehmendamine ning konventsionaalse pangandustegevuse tulukuse säilitamine. Jätkusuutliku arengu ja krediidituru edasise stabiliseerumise eeldusteks on rahvusvahelise usalduse taastumisega kaasnev intressitaseme langus ja reaalsektori kohanemisvõime kiirelt muutuvate majandustingimustega.

Mina pole nii optimistlik, et julgeksin nüüd suurt uut tõusu ennustada. Ei ole niisuguseid märke, mis seda näitaksid. Kui tänavu 3--4% piiresse jääme, oleme omadega hästi toime tulnud. Õieti puudutas tagasilöök üksikuid ettevõtteid ja majandusharusid. Meil oli asi natuke üledramatiseeritud. Kõige vapustavam oli see, kui valitsus hakkas rääkima majanduse ülekuumenemisest, kui tõus oli 8--11%. Kui Jaapanis oli majanduskasv aastaid 16--20%, ei rääkinud keegi ülekuumenemisest.

Suur osa tööstusest on siiski orienteeritud Vene turule, kui seal maksevõime paraneb, paraneb meie tööstuse olukord. Uute turgude otsimine pole läinud nii hästi, kui ootasime. Tööstuskaubanduse defitsiit on suur. Oleme sisse toonud seadmeid, tehnoloogiat ja moderniseerinud ettevõtteid, kuid nende kaupadele pole piisavalt turge, seetõttu jätkub kodumaisel turul omamaise toodangu dubleerimine odavama importtoodanguga, mis pole hea.

Hetkel kuum