Lati ja liti kurss ohus

«Majanduskasvu peatumine Lätis ja Leedus võib panna surve alla nende riikide valuutad. Eesti valuuta kurss ohus ei ole,» ütles Leonia ökonomist Markku Puumalainen Tallinnas seminaril kõneldes, teatab Soome Kauppalehti.

Balti riikidest on Soome analüütiku hinnangul Vene majanduskriisi tõttu kõige enam kannatanud Läti majandus, kus kriis on tabanud rängalt nii kaubandus- kui pangandussektorit. «Lätis on kriis terav. Eelarve tasakaal on ohus ja pangandussektoris on oodata uusi pankrotte. See võib välisinvestoreid hirmutada ning raha väljatõmbamine tekitaks lati devalveerimise ohu,» tsiteeris Kauppalehti Puumalaineni sõnu.

Leedu litile tuleneb surve peamiselt riigisisestest teguritest. Leedu tahab siduda liti lahti dollarist ning siduda selle siis euro ja dollari korviga. «Leedu ekspordisektor on olnud Balti riikidest kõige vähem edukas. Samas on rahandusministeeriumi ja keskpanga seisukohad liti dollarist lahtisidumise tähtaegade suhtes väga erinevad, mis tekib liti suhtes umbusku,» ütles Puumalainen. Leonia ennustuse kohaselt devalveerib Leedu litti 10--20%, kui ta seob liti eurost ja dollarist koosneva korviga.

Eesti eeliseks peab Puumalainen seda, et Venemaa kriisist tekitatud probleemid on osaliselt juba seljataga. Möödunud aastal kasvas Eesti eksport Euroopa Liidu riikidesse. Pangandussektor on tugev. Pangad on maksevõimelised ja likviidsed, ütles ta.

Eesti ohtudeks nimetas ta eelarve tasakaalustamatust ja halvenenud ekspordiväljavaateid. Valitsus peaks eelarvet kärpima, sest eelarvedefitsiit mõjutab ka usku krooni stabiilsusse. Samas Puumalainen ei usu, et Eesti kroon oleks raskustes. «Eestis on juba toimunud sisemine devalvatsioon. Import kahanes möödunud aasta lõpus järsult, hinnatõus on peatunud ning ka tootmiskulud ei kasva. Eesti on deflatsioonifaasis,» ütles Puumalainen.

Analüütiku hinnangul võib Balti riikidel olla suuri raskusi eksporditegevuse arendamisega, sest nõudlus sisseveetud kauba järele väheneb Soomes, Rootsis ja Euroopas üldiselt. Eesti olukord võib paraneda sügisel sisemaise nõudluse tõustes. Intressimäärad on langemas ning pangalaenud peaksid hakkama kasvama.

Üldiselt ei olnud Leonia analüütik Balti riikide majandusväljavaadete suhtes kuigi optimistlik. Läti peaks tänavu piirduma tõenäoliselt nullkasvuga, Eesti ja Leedu võivad arvestada 1,5--2,5protsendilise majanduskasvuga. «Kui Venemaa saab rahvusvahelise valuutafondi laenupaketi, peaks järgmine aasta olema Balti riikidele positiivsem,» arvas ta.

Baltimaade pikaajalise arengu seisukohalt on erastamistuludest tähtsamad otsesed välisinvesteeringud, mis aitavad suurendada eksporti ja lisada töökohti. Oleme olnud tunnistajaks, kuidas peale investeeringute ka tootmine, näiteks tekstiilitööstuses, on kolinud Baltimaadesse. Kõik see näitab, et usaldus selle piirkonna vastu pole vähenenud. Poliitikute peaülesanne on hoida liberaalse ärikeskkonnaga ja selgete seaduste loomisega Baltimaadest kujunenud positiivset pilti.

Kodumaine nõudlus on tähtis, kuid olulisem on luua eeldusi nõudluse kasvuks. Ei valitsus ega keegi teine tohi tekitada ebakindlust, mis kellelegi kasuks ei tule. Tähtis on usaldus, sest turg jälgib iga keskpanga ja poliitikute mõtteavaldust, ja toimib vastavalt.

Balti regioonil on tohutu arengupotentsiaal ja ülihea geograafiline asend. On ju tõendeid selle kohta, kuidas varasemad analüütikute ennustused Balti valuutade devalveerimise kohta pole paika pidanud, küll aga on need külvanud mitte kellelegi vajalikku ebakindlust. Võib rääkida mitmest riskist, kuid tuleb tunda süsteemi toimemehhanismi. Siis on selge, kas ekspordi vähenemise taga on valuutaefekt või struktuurinõrkus. Kulude tase on Baltimaades endiselt soodne. Jätkuvad otseinvesteeringud muudavad ja mitmekesistavad ekspordistruktuuri. Seega ei saa mõnedel turu muudatustel olla eriti suurt mõju.

Autor: BNS