Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi osast Eesti Nokia otsinguil

    Iga valitsus on arutanud, kas ja kuidas peaks eri piirkondi või majandusharusid toetama või n-ö eelisarendama. Paari aasta eest olid kõneaineks tselluloosivabriku rajamise toetamine ning maksusoodustused piirkondlikele investeeringutele. Viimasel ajal on eriti populaarseks muutunud vabamajanduspiirkondade loomise idee, samas kavandatakse hoogustada eksporti toetuste ja krediitidega. Arutatakse, kuidas Eestis oma Nokia püsti panna ning milline peaks olema riigi roll selle ülesande saavutamisel.
    Kõik tundub esmapilgul väga õige, ainult et enne konkreetsete arendusprojektide elluviimist on riigil väga palju muid (ja tähtsamaid) ülesandeid, mis pole veel piisavalt heal tasemel lahendatud. Riigi esmaseks eesmärgiks peaks jääma täiusliku õigussüsteemi ja töötava infrastruktuuri loomine, et tagada kvaliteetne, stabiilne ja läbipaistev keskkond ettevõtluseks, jättes võimalikult vähe variante kõrvalteede leidmiseks ja muidu susserdamisteks.
    Seni, kuni riigiametnik ei hakka oma tegude eest täiel määral vastutama, ei saa talle ka millegi arendamiseks suuri ressursse eraldada.
    Keskkonna kaitsmise tähtsusest saab igaüks loomulikult aru, aga kui mitmesaja miljoni kasutamise kohta otseselt mingit aruandlust pole peetud (st pole teada ka investeeringute kasutegur), siis on midagi väga viltu läinud.
    Loodetavasti tegeleb põllumajandusministeerium praegu tõsiselt eelmisel aastal väljastatud põllumajandustoetuste kasulikkuse väljaselgitamisega. Kindlasti on suur osa maksumaksjatest, nende seas ka põllumehed ise, sellest teemast huvitatud.
    Lähiminevikust võib tuua palju näiteid nn riigi raha raiskamisest, sellest, kuidas ametnikud omavoliliselt rahaga ringi on käinud. Kahjuks pole aga ühtki näidet sellest, et keegi milleski otseselt süüdi jäänuks. Ikka sumbuvad asjad seaduste keerdkäikudesse, kas on siis juhtum mitmeti tõlgendatav, pole kusagil otseselt käsitletud vms. Neis valdkonnis jätkub ametnikel tööd veel pikaks ajaks.
    Kindlasti ei saa väita, et enamik riigiametnikke on korrumpeerunud ja sellepärast ei tohiks nad arendusrahasid jagada. Kus ja kui palju midagi teha, peaks jääma rohkem asjatundjate otsustada, sest riigiametnikud ei saa igal alal eksperdid olla ja võivad vigu teha.
    Kui erainvestor mingi projektiga alustab, mõtleb ta asja kümme korda läbi juba sellepärast, et riskib oma rahaga. Riigiametnik riskib kõige rohkem oma töökohaga, kui sedagi, sest tegelikud tulemused ilmnevad tavaliselt hiljem. Ärimees mõtleb harilikult majanduslikult, sest tema põhieesmärk on projektist raha teenida. Riigil on ka palju muid eesmärke.
    Ükskõik kui hea äriideega on tegemist, olgu siis sõjalise või piirkondliku arendamise, töötuse vähendamise, ekspordi suurendamise, keskkonnakaitse vms seisukohalt, ei hakka projektid tööle või töötavad lühikest aega, kui need pole majanduslikult tasuvad.
    Mõnikord on valitsuse kehtestatud soodustuste mõte jäänud hoopis arusaamatuks, eriti kui neid mitu korda ühes või teises suunas muudetakse (õlleaktsiisid). Näiliselt riigi käekäiku arendavad soodustused võivad kergelt osutuda lihtsalt mõne eraettevõtja taskuid täitvaks ettevõtmiseks. Kui soodustuste tegemisel aluseks võtta eraettevõtjate jutte sellest, kuidas nende ärid Eestile kasu toovad, kuivab riigi rahakott väga kiiresti kokku.
    Põhjendusi soodustusteks leiab muidugi alati, aga jääb oht, et järgmine valitsus enam selliseid projekte ei toeta ning asub arendama hoopis teisi alasid. Põhjus võib olla lihtne -- uute võimulepääsejate toetajad on teiste tööstusharude esindajad.
    Enne uute eelisarenduskavade elluviimist peaksid otsuste langetajad mõtlema, kas Eesti Nokia asemel ei tekitata uusi Lektosid, Orusid või Võhmaid.
    Autor: Triinu Tombak
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: õpetame vallavanema ajakirjandust mõistma!
Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp, kelle meelest võiks riiklikult kokku leppida, et "ajakirjandus ei tüüta kaks aastat omavalitsusi", ei mõista ajakirjanduse olemust ja rolli. Õpetame siis, ütleb Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõlanud päevakommentaaris.
Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp, kelle meelest võiks riiklikult kokku leppida, et "ajakirjandus ei tüüta kaks aastat omavalitsusi", ei mõista ajakirjanduse olemust ja rolli. Õpetame siis, ütleb Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõlanud päevakommentaaris.
Eesti näeb pitsaindeksis välja kena keskmik
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Nordecon jätkab kahjumis tegutsemist
Tallinna börsil noteeritud Nordecon jäi taas kord aasta kokkuvõttes kahjumisse. 2022. aasta eest kujunes Nordeconi kahjumiks 1,44 miljonit eurot. Aasta varem oli ehitusettevõtte kahjum 5,5 miljonit eurot.
Tallinna börsil noteeritud Nordecon jäi taas kord aasta kokkuvõttes kahjumisse. 2022. aasta eest kujunes Nordeconi kahjumiks 1,44 miljonit eurot. Aasta varem oli ehitusettevõtte kahjum 5,5 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Viljandisse kohviku rajanud pere korjab miinust, aga naudib nii et vähe pole
Saade „Äri Eestimaal“ käib seekord külas Viljandi pereettevõttel KoduKOHVIK. Hubase kohviku ja elustiilipoe taga seisab pere, kelle liikmed teenivad oma igapäevast leiba hoopiski teistel erialadel: pereema Reet Teng ja üks tema tütar proviisorina, teine tütar ja minia hambaarstidena, poeg tegutseb põllumajanduses ja väimehed ehitussektoris.
Saade „Äri Eestimaal“ käib seekord külas Viljandi pereettevõttel KoduKOHVIK. Hubase kohviku ja elustiilipoe taga seisab pere, kelle liikmed teenivad oma igapäevast leiba hoopiski teistel erialadel: pereema Reet Teng ja üks tema tütar proviisorina, teine tütar ja minia hambaarstidena, poeg tegutseb põllumajanduses ja väimehed ehitussektoris.
Äripäeva Juhtimiskool: tulemuslikku meeskonda kannustab usk, et me saame koos hakkama!
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Äripäeva kujundused valiti Eesti paremate sekka
Meedialiidu kujunduskonkursi žürii valis välja 2022. aasta parimad kujundused, tuues esile kaks tööd Äripäevast.
Meedialiidu kujunduskonkursi žürii valis välja 2022. aasta parimad kujundused, tuues esile kaks tööd Äripäevast.

Olulisemad uudised

Värsked oma ettevõttega alustajad: laste sünnipäevapidu pidamata ei jäeta Alustav ettevõtja: loodame, et jääme ellu!
Seitse aastat lastega kodune olnud Birgit Naarits hakkas pärast pere kahe noorema lapse nelja-aastaseks saamist otsima endale tegevust. Ta otsustas luua ettevõtte, mille klientideks on lapsed.
Seitse aastat lastega kodune olnud Birgit Naarits hakkas pärast pere kahe noorema lapse nelja-aastaseks saamist otsima endale tegevust. Ta otsustas luua ettevõtte, mille klientideks on lapsed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.