Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äkki soikus «Eestiga» märgi registreerimine

    Poolteist aastat oma kaubamärgi registreerimist oodanud Eesti Leivaliit võib veel määramata aja oodata.
    Aegsasti oma kümnendaks aastapäevaks valmistuma hakanud Eesti Leivaliit esitas kaubamärgi registreerimistaotluse patendiametisse juba 1997. aasta detsembris. Uurides, miks protsess venib, leivaliidu esimees Arnold Kimber põhjendust ei saanud.
    Patendiametis on peale Eesti Leivaliidu veel umbes saja ettevõtte ja mittetulundusühingu taotlus registreerida kaubamärk, mille üks osa on sõna «Eesti».
    1998. aasta 13. jaanuaril jõustus kaubamärgiseaduse muutmise seadus, mille järgi tuleb sõna «Eesti» kasutamiseks luba saada õiguspädevalt ametiisikult, keda aga seni ei ole määratud. Tõsi, on olemas riigisekretär, kes otsustab riigilipu värvide ja -vapi kasutamisõiguse üle, kuid sõnade «Eesti» ja «Eesti Vabariik» kasutamisõiguse üle ta vastutust ei kanna.
    Samas on õnn naeratanud neile 65-le isikule, kes jõudsid registreerida enne 1998. aastat oma kaubamärgi, milles sõna «Eesti» sees. Varem kooskõlastati kohanime kasutamist ainult linna- või maakonnavalitsuses.
    Õiguspädeva ametiisiku määramise korra kehtestamiseks on majandusministeerium koostanud küll eelnõu, kuid millal see ükskord seadusejõu saab, ei oska Urmas Kukk majandusministeeriumi õigusbüroost vastata.
    Arvestades seda, mitu etappi on veel läbimata, võivad esimesed taotlejad heal juhul vast alles selle aasta lõpus oma kaubamärgi registreerimise loa saada.
    Patendivolinik Urmas Kernu leiab, et kahtlemata on kahetsusväärne, kui seaduses sisaldub nõue, mille täitmiseks on kord alles välja töötamata.
    Nii pikk ootamine ja teadmatus hakkab juba pahandama. Kuidas ei suudeta otsustada Eesti Leivaliidu kaubamärgi registreerimise üle, kui äriregister, mille taga seisab kohus, on selle nime juba registreerinud.
    Leivaliidu liikmed oleks soovinud 10. aastapäeva puhul liidu kaubamärgi oma toodetele peale panna, aga nüüd ei tea, kas tohibki. Peame piirduma ainult tavalise kirjaga «Eesti Leivaliit».
    1. Kaubamärgiseaduse § 17 kohaselt kehtib õigus kaubamärgile registreerimistaotluse saabumise kuupäevast kuni 10 aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Seega tasub nendel isikutel, kelle ärinimi ja kaubamärk kattuvad ja sisaldavad sõna «Eesti», registreerimistaotlus patendiametisse ikkagi esitada, sest on tõenäoline, et see pädev riigiorgan, kes hakkab otsustama sõna «Eesti» kasutamise lubatavuse üle kaubamärgi koosseisus, ei keela registreeritud ärinime omanikul registreerida oma ärinime ka kaubamärgina.
    Kui aga kaubamärk peaks sisaldama sõna «Eesti», aga see ei sisaldu registreeritud ärinimes, tuleks enne taotluse esitamist prognoosida, kuidas selle kaubamärgiga kaitstavad kaubad või teenused mõjuksid Eesti riigi mainele.
    2. Kaubamärk ei pea registreeritud olema. Samas kaitseb riik kaubamärgiseaduse § 5 lg 2 kohaselt ainult õiguskaitse saanud kaubamärgi omaniku ainuõigust kaubamärgile. See tähendab, et kuigi õigus kaubamärgile tekib registreerimistaotluse esitamise kuupäevast, saab seda õigust realiseerida kaubamärgiseaduse abil alles pärast registreerimist.
    Kui keegi kasutab aga teise isiku registreerimata kaubamärki, on tegemist kõlvatu konkurentsiga, mille lahendamisega tegeleb konkurentsiamet.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Fordi tegevjuht: jätsime kaks miljardit kasumit lauale
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.