Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äkki soikus «Eestiga» märgi registreerimine
Poolteist aastat oma kaubamärgi registreerimist oodanud Eesti Leivaliit võib veel määramata aja oodata.
Aegsasti oma kümnendaks aastapäevaks valmistuma hakanud Eesti Leivaliit esitas kaubamärgi registreerimistaotluse patendiametisse juba 1997. aasta detsembris. Uurides, miks protsess venib, leivaliidu esimees Arnold Kimber põhjendust ei saanud.
Patendiametis on peale Eesti Leivaliidu veel umbes saja ettevõtte ja mittetulundusühingu taotlus registreerida kaubamärk, mille üks osa on sõna «Eesti».
1998. aasta 13. jaanuaril jõustus kaubamärgiseaduse muutmise seadus, mille järgi tuleb sõna «Eesti» kasutamiseks luba saada õiguspädevalt ametiisikult, keda aga seni ei ole määratud. Tõsi, on olemas riigisekretär, kes otsustab riigilipu värvide ja -vapi kasutamisõiguse üle, kuid sõnade «Eesti» ja «Eesti Vabariik» kasutamisõiguse üle ta vastutust ei kanna.
Samas on õnn naeratanud neile 65-le isikule, kes jõudsid registreerida enne 1998. aastat oma kaubamärgi, milles sõna «Eesti» sees. Varem kooskõlastati kohanime kasutamist ainult linna- või maakonnavalitsuses.
Õiguspädeva ametiisiku määramise korra kehtestamiseks on majandusministeerium koostanud küll eelnõu, kuid millal see ükskord seadusejõu saab, ei oska Urmas Kukk majandusministeeriumi õigusbüroost vastata.
Arvestades seda, mitu etappi on veel läbimata, võivad esimesed taotlejad heal juhul vast alles selle aasta lõpus oma kaubamärgi registreerimise loa saada.
Patendivolinik Urmas Kernu leiab, et kahtlemata on kahetsusväärne, kui seaduses sisaldub nõue, mille täitmiseks on kord alles välja töötamata.
Nii pikk ootamine ja teadmatus hakkab juba pahandama. Kuidas ei suudeta otsustada Eesti Leivaliidu kaubamärgi registreerimise üle, kui äriregister, mille taga seisab kohus, on selle nime juba registreerinud.
Leivaliidu liikmed oleks soovinud 10. aastapäeva puhul liidu kaubamärgi oma toodetele peale panna, aga nüüd ei tea, kas tohibki. Peame piirduma ainult tavalise kirjaga «Eesti Leivaliit».
1. Kaubamärgiseaduse § 17 kohaselt kehtib õigus kaubamärgile registreerimistaotluse saabumise kuupäevast kuni 10 aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Seega tasub nendel isikutel, kelle ärinimi ja kaubamärk kattuvad ja sisaldavad sõna «Eesti», registreerimistaotlus patendiametisse ikkagi esitada, sest on tõenäoline, et see pädev riigiorgan, kes hakkab otsustama sõna «Eesti» kasutamise lubatavuse üle kaubamärgi koosseisus, ei keela registreeritud ärinime omanikul registreerida oma ärinime ka kaubamärgina.
Kui aga kaubamärk peaks sisaldama sõna «Eesti», aga see ei sisaldu registreeritud ärinimes, tuleks enne taotluse esitamist prognoosida, kuidas selle kaubamärgiga kaitstavad kaubad või teenused mõjuksid Eesti riigi mainele.
2. Kaubamärk ei pea registreeritud olema. Samas kaitseb riik kaubamärgiseaduse § 5 lg 2 kohaselt ainult õiguskaitse saanud kaubamärgi omaniku ainuõigust kaubamärgile. See tähendab, et kuigi õigus kaubamärgile tekib registreerimistaotluse esitamise kuupäevast, saab seda õigust realiseerida kaubamärgiseaduse abil alles pärast registreerimist.
Kui keegi kasutab aga teise isiku registreerimata kaubamärki, on tegemist kõlvatu konkurentsiga, mille lahendamisega tegeleb konkurentsiamet.