• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas erasektoris sellel aastal palgad tõusevad?

    Eeldan, et palgad võivad hakata tõusma aasta teises pooles. Möödunud aasta suvest kuni siiani on palgad olnud stabiilsed, mõnes valdkonnas isegi langenud.
    Edukate firmade tippjuhtide palgad on jätkuvalt kasvanud. Kui räägime teenistujate ja spetsialistide tasemest, siis seal on palk isegi langenud.
    Toimunud on selline muutus, et suurenenud on boonuste ning preemiate osakaal.
    Väga palju oleneb konkreetsest valdkonnast, et kui palju on sellel alal proffe. Kui konkurents on tihe, siis võivad ka spetsialistid saada päris kõrget palka. Mida raskemad on ajad, seda paremaid inimesi on vaja, see on saanud kinnitust ka viimase aasta jooksul.
    Praegu käivad läbirääkimised kollektiivlepingute sõlmimiseks merenduses. Eesti Merelaevanduses on palgatõus juba saavutatud. Arvan, et mingi tulemuse saavutab ka Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing, kes peab riikliku lepitaja vahendusel palgatõusu osas läbirääkimisi Hansateega.
    Riikliku lepitaja vahendusel peavad analoogilisi kõnelusi ka keskastme tervishoiutöötajad ning olen kindel, et ka nemad saavutavad palgatõusu. Hiljuti sõlmisid kokkuleppe Silmeti tegevjuhid ja ametiühing ning Silmetis tõusis palk juba 1. aprillist.
    Julgen väita, et nende kollektiivsete läbirääkimiste tulemusena palgatõus paljudes meie ettevõtetes saavutatakse.
    Palgatõus tuleb ja eelkõige just teisel poolaastal, sest siis majandus natukene elavneb ja see kajastub ka töötasus. Kindlasti toimub palgatõus inflatsiooni arvel, sest hinnad on tõusnud ja ettevõtetes on kombeks vähemalt kord aastas palkasid korrigeerida.
    Muidugi sõltub palgatõus majandussektorist. Majandusharudes, kus olukord on jätkuvalt raske ja paranemismärke ei ole veel sellel aastal näha, ei toimu ka palkade tõusu.
    Kui aga järgmisel aastal antakse välja mingi statistikanumber 1999. aasta palgatõusu kohta, siis ma arvan, et see on positiivne.
    Jah. Arvan, et see mis on palgastrateegiasse sisse kirjutatud, leiab sellel aastal ka teostamist. Näiteks näeb osade firmade palgastrateegia ette, et kaks korda aastas vaadatakse töötajate palgad üle ja tõstetakse 5--10% või siis 0--5%.
    Palgatõus on oluliselt pidurdunud. Kui kaks aastat tagasi oli palgatõus üle 20% ja möödunud aastal 12--14%, siis käesoleval aastal jääb see alla 10 protsendi.
    Üldine majandusolukord on teinud küll tööandjad ettevaatlikumaks, aga ei paista, et palgatõus oleks ära unustatud või hakataks hoopis palku langetama. Sellist tendentsi küll näha ei ole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neli põhjust, miks poliitikas läheb nüüd põnevaks
Keskerakonna esimees võib vahetuda, samal ajal kui EKRE pääseb paljudes omavalitsustes pumba juurde. Ning need pole ainsad põhjused, miks poliitikas tõotab väga huvitavaks minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskerakonna esimees võib vahetuda, samal ajal kui EKRE pääseb paljudes omavalitsustes pumba juurde. Ning need pole ainsad põhjused, miks poliitikas tõotab väga huvitavaks minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
S&P 500 ja Nasdaq tõusid neljandat päeva järjest
Tugevate kvartalitulemuste ootuses alustasid Nasdaq Composite ja S&P 500 nädalat tõusuga, vahendab Yahoo Finance.
Tugevate kvartalitulemuste ootuses alustasid Nasdaq Composite ja S&P 500 nädalat tõusuga, vahendab Yahoo Finance.
Narvas murtakse tõenäoliselt Keskerakonna 20 aasta pikkune võim
Vahetult enne valimisi tekkinud tüli Narva linna aastakümneid valitsenud Keskerakonna ja Katri Raiki vahel sai esimesele saatuslikuks, linnas võtab tõenäoliselt ohjad üle Raiki ja Eesti 200 koalitsioon.
Vahetult enne valimisi tekkinud tüli Narva linna aastakümneid valitsenud Keskerakonna ja Katri Raiki vahel sai esimesele saatuslikuks, linnas võtab tõenäoliselt ohjad üle Raiki ja Eesti 200 koalitsioon.
Uute autode müük kukkus Euroopas veerandi
Põhiliselt kiipide puudusest tekkinud tarneraskuste tõttu müüdi septembris Euroopa Liidu riikides vaid 718 598 uut sõiduautot, mida on 23,1% vähem võrreldes möödunud aastaga.
Põhiliselt kiipide puudusest tekkinud tarneraskuste tõttu müüdi septembris Euroopa Liidu riikides vaid 718 598 uut sõiduautot, mida on 23,1% vähem võrreldes möödunud aastaga.