Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjamaade SAS ja Soome Finnair võitlevad lennuturu pärast

    Finnair Sverige asedirektori Krister Aarnio sõnul võib arengut võrrelda malemänguga, kus sugugi alati ei vastata samade käikudega. Tema arvates kõlas stardipauk Põhjamaade lennundusturu hõivamises siis, kui SAS pani 1993. aastal käiku otseliini Stockholmi ja Vaasa vahel.
    Finnairi vastukäik oli Helsingist alguse saavate Euroopa-lendude suunamine üle Stockholmi. «Strateegiaks oli pakkuda rootslastele otselende sihtkohtadesse, mida SAS ei pakkunud. SAS eelistas ju, et rootslased ja norralased lendaksid üle Kopenhaageni. Meie pakkusime rootslastele esmakordselt võimalust lennata otse näiteks Manchesteri ja Stuttgarti,» selgitab Aarnio. Pärast seda on SAS vastukaaluks hakanud tegema otselende samadesse sihtkohtadesse, Finnair aga pani käiku otseliini Stockholmi ja Vaasa vahel.
    Finnair on kasvatanud Arlanda oma tähtsaimaks keskuseks Helsingi järel. Viie aastaga on Finnair suurendanud Stockholmist lähtuvate otseliinide arvu kolmelt viieteistkümnele, Arlanda kaudu Finnairi lende kasutavate reisijate hulk on kasvanud 340 000 reisijalt miljonile.
    Hetkel kuulub Finnairile 15% Arlanda välislendudest, SASile umbes 50%. Just uued otseliinid on Finnairil aidanud suurendada ärireisijate arvu. Samal ajal on SASil ärireisijate osakaal reisijate koguarvus kahanenud.
    Mullu jaanuaris ostis SAS Soome siselennufirma Air Botnia. Soome-siseselt lendab Air Botnia 9 linna vahel, ka teenindab ta välisliini Kuopio--Jyväskylä--Stockholm. Soome siseturust tahab SAS lähema 2-3 aasta jooksul enda kätte saada 10% ehk 250 000 reisijat.
    Kevade jooksul laseb SAS käiku kolm uut välisliini Helsingist Stockholmi, Oslosse ja Kopenhaagenisse. Samuti on Air Botnia taotlenud lennuliini sisseseadmist Helsingi ja Arhangelski vahel.
    Finnairil Põhjamaades partnerit pole. SAS on ostnud osaluse koguni viies Põhjala pisemas lennufirmas: Soomes Air Botnia (100%), Rootsis Skyways (25% aktsiatest), Taanis Cimber Air (26%) ja Grønlandsfly (37,5%), Norras Widerøe (3,2%).
    Taanlaste Mærsk Air vahetas Finnairi kui partneri SASi vastu välja ning norralaste Braathens kuulub juba kaks aastat osaliselt hollandlaste KLMile.
    Aasta eest lõppes Finnairi ja Braathensi lennukoodide vahetamine ja märtsis lõppes ka nende boonuskoostöö. Finnair on soovinud koostööd jätkata, norralased pole initsiatiivi ilmutanud.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: õpetame vallavanema ajakirjandust mõistma!
Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp, kelle meelest võiks riiklikult kokku leppida, et "ajakirjandus ei tüüta kaks aastat omavalitsusi", ei mõista ajakirjanduse olemust ja rolli. Õpetame siis, ütleb Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõlanud päevakommentaaris.
Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp, kelle meelest võiks riiklikult kokku leppida, et "ajakirjandus ei tüüta kaks aastat omavalitsusi", ei mõista ajakirjanduse olemust ja rolli. Õpetame siis, ütleb Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõlanud päevakommentaaris.
Eesti näeb pitsaindeksis välja kena keskmik
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Nordecon jätkab kahjumis tegutsemist
Tallinna börsil noteeritud Nordecon jäi taas kord aasta kokkuvõttes kahjumisse. 2022. aasta eest kujunes Nordeconi kahjumiks 1,44 miljonit eurot. Aasta varem oli ehitusettevõtte kahjum 5,5 miljonit eurot.
Tallinna börsil noteeritud Nordecon jäi taas kord aasta kokkuvõttes kahjumisse. 2022. aasta eest kujunes Nordeconi kahjumiks 1,44 miljonit eurot. Aasta varem oli ehitusettevõtte kahjum 5,5 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Viljandisse kohviku rajanud pere korjab miinust, aga naudib nii et vähe pole
Saade „Äri Eestimaal“ käib seekord külas Viljandi pereettevõttel KoduKOHVIK. Hubase kohviku ja elustiilipoe taga seisab pere, kelle liikmed teenivad oma igapäevast leiba hoopiski teistel erialadel: pereema Reet Teng ja üks tema tütar proviisorina, teine tütar ja minia hambaarstidena, poeg tegutseb põllumajanduses ja väimehed ehitussektoris.
Saade „Äri Eestimaal“ käib seekord külas Viljandi pereettevõttel KoduKOHVIK. Hubase kohviku ja elustiilipoe taga seisab pere, kelle liikmed teenivad oma igapäevast leiba hoopiski teistel erialadel: pereema Reet Teng ja üks tema tütar proviisorina, teine tütar ja minia hambaarstidena, poeg tegutseb põllumajanduses ja väimehed ehitussektoris.
Äripäeva Juhtimiskool: tulemuslikku meeskonda kannustab usk, et me saame koos hakkama!
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Äripäeva kujundused valiti Eesti paremate sekka
Meedialiidu kujunduskonkursi žürii valis välja 2022. aasta parimad kujundused, tuues esile kaks tööd Äripäevast.
Meedialiidu kujunduskonkursi žürii valis välja 2022. aasta parimad kujundused, tuues esile kaks tööd Äripäevast.

Olulisemad uudised

Värsked oma ettevõttega alustajad: laste sünnipäevapidu pidamata ei jäeta Alustav ettevõtja: loodame, et jääme ellu!
Seitse aastat lastega kodune olnud Birgit Naarits hakkas pärast pere kahe noorema lapse nelja-aastaseks saamist otsima endale tegevust. Ta otsustas luua ettevõtte, mille klientideks on lapsed.
Seitse aastat lastega kodune olnud Birgit Naarits hakkas pärast pere kahe noorema lapse nelja-aastaseks saamist otsima endale tegevust. Ta otsustas luua ettevõtte, mille klientideks on lapsed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.