Eesti alkoholituru liider on salaviin

Möödunud nädalal ilmus meedias kaks kummalist uudist. Esimene väitis, et v.a Liviko, on kõigi alkoholitootjate turuosa tänavu esimeses kvartalis suurenenud. Kes võttis vaevaks süüvida uudises toodud arvudesse, pidi aga välja lugema kurvema tõe -- ametliku alkoholituru maht tänavu esimeses kvartalis on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga vähenenud ligi poole võrra. Tegelik turuliider tänasel Eesti alkoholiturul on salaviin.

Täpselt ei suuda salaviina osakaalu keegi öelda. Mitmete alkoholitootjate hinnangul oli see aasta tagasi umbes 20%. Kuna legaalset viina müüdi siis esimeses kvartalis 167 000 dekaliitrit, on kogu turu mahuks 209 000 dal. Käesoleva aasta esimese kolme kuuga müüdi ametlikult 89 000 dal viina. Eeldades, et tarbimine on jäänud endisele tasemele, näitab lihtne arvutus, et salaviina joodi 120 000 dal, mis on 57% kogu turust.

Teine uudis teatas, et politsei leidis üle-eestilise operatsiooni käigus eri müügikohtadest 300 liitrit salaviina. Kainelt analüüsides on tegemist vaid piisaga illegaalsel turul müüdavast viinast. Tuttav poepidaja Lõuna-Eestist kurtis hiljuti, et tema kauplusest on viimasel kuul ostetud kõigest kuus pudelit viina, kuid külas on liikvel palju purjus ringikakerdajaid.

Politseiuudistest torkab silma, et vahele on võetud üksnes väikemüüjaid. Kuid salaviina tootjaid või maaletoojaid, kes turul olevat illegaalse kraami kogust silmas pidades peavad kindlasti olemas olema, pole leitud alates siseminister Kaido Kama lahkumisest.

Ühel alkoholikäitlemise seminaril tekkisid mitmed konstruktiivsed ideed salaviinaga võitlemiseks. Tollil ja politseil tuleks selgitada, kes ja kuidas toob Eestisse vindiga pudelikorke. Kui viinapudeleid on võimalik meil valmistada või kasutatud taarat salaviinaga täita, siis vindiga korkide valmistamiseks Eestis vajalikud seadmed puuduvad.

Teine suund peab olema salaviinavastase tegevuse tunduv karmistamine. Aprilli keskel jõustunud alkoholiseadus annab selleks kõik võimalused. Ainult väga radikaalsed meetmed, nagu on näidanud ka rahvusvaheline praktika, annavad viinaga äritsevate maffiagrupeeringute vastu tulemusi.

Tänavu esimeses kvartalis on riigieelarvesse laekunud alkoholiaktsiisi 15% planeeritust. Kõrge aktsiis pole laekunud mitte riigile, vaid salakaupmeestele. 1. detsembrist kehtivad aktsiisimäärad on majanduslikult riigile kahjulikud.

Iga päev jääb ca miljon krooni alkoholiaktsiisi ja sellelt arvutatud käibemaksu laekumata. Piisavalt suur summa, et kaaluda alkoholiaktsiisi alandamist.

Autor: Illar Hallaste