Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Odava laenurahaga turgutati finantsasutusi
Hansapanga poolt aasta alguses käivitatud laenuintresside alandamine oli tegelikult PR-aktsioon, sest suurem osa odavast laenurahast läks pankadega tihedalt seotud majandusharudesse ja nii hoidsid pangad ära kriisi kinnisvara-, kindlustus- ja liisinguturul.
Koos laenuintresside taseme järsu kukkumisega on sellel aastal suurenenud juriidilistele isikutele väljastatud laenude maht. Kui jaanuaris laenasid pangad juriidilistele isikutele kokku 741,4 miljonit krooni, siis märtsis juba poolteist miljardit krooni. Seega oleks ettevõtjate jaoks areng justkui positiivne.
Laenukäibe kasvu on põhjustanud finantsasutustele antud laenud. Kui möödunud aasta detsembris ja selle aasta jaanuaris-veebruaris oli pankade lemmik kinnisvaraturg, siis märtsis on järsult kasvanud liisingu- ja kindlustusfirmadele väljastatud laenude maht ning vähenenud teiste äriühingute osatähtsus laenukäibes.
Jaanuaris väljastati finantseerimisasutustele ainult 58 miljonit krooni ja äriühingutele 600 miljonit krooni. Märtsis oli aga seis selline, et finantsasutused said kokku laenu natukene üle miljardi krooni ja äriühingud 475,3 miljonit krooni.
Nii selgubki, et pangad on odava laenuraha abil hoidnud üleval kinnisvara-, liisingu- ja kindlustusturgu. Paika ei ole pidanud Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti aasta alguses tehtud avaldus, et Hansapanga jaoks on prioriteediks ekspordiprojektid. Tegelikult osutusid prioriteediks hoopis pangaga tihedalt seotud finantsasutused.
See on ka mõistetav, sest kui peaksid langema kinnisvarahinnad või satuvad raskustesse pankadega seotud liisingu- ja kindlustusfirmad, siis võib see negatiivselt mõjuda pangagruppide majandusnäitajatele. Kui majandustulemused on halvad, siis on ka pankadel väiksemad võimalused ettevõtteid krediteerida.
Samas kaasneb sellise poliitikaga aga suur risk ehk võib toimuda midagi 1997. aasta börsikrahhi sarnast. Kui pankadel saab ressurss otsa ja neil pole enam jõudu kinnisvara-, kindlustus- ja liisinguturgu tagasilöökidest hoida, siis on langus väga valus.
Praegu ei tundu selline areng kuigi tõenäoline, sest pankadel on laenuressurssi küll, kuid nad ei julge seda veel hakata hoogsalt välja laenama. Ülemöödunud aasta laenubuum ja omanikevahetus on muutnud pangad konservatiivsemaks.
Kui kindlustus- ja liisinguturul mingeid suuri vapustusi ei toimu, siis hakkab tõenäoliselt lähikuudel kasvama ka ettevõtetele väljastatavate laenude hulk.