Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jõukad investeerivad kunsti

    Oksjonihaamrit hoidis kunstnik ja keskerakondlane Heinz Valk ning tema abil said 16 teost uue omaniku. Publik ei kiirustanud raha kunsti investeerima ja üle poole esitatud teostest jäi ostmata. Inimesed ootasid, kaalusid, hoidsid ennast tagasi ja nii jäi kõige kallim maal, Roman Nymani «Rannamaastik» alghinnaga 61 000 krooni ostmata. Suurimat elevust tekitasid Eduard Viiralti ja Juhan Muksi tööd. Mõlemad omandas üks prominent, makstes kummagi teose eest 30 500 krooni.
    «Kui oksjonil müüakse üks kolmandik väljapandud teostest, siis võib oksjonit pidada edukaks,» räägib kunstiagentuuri Haus juht Piia Saarna. Tema hinnangul oli viimane oksjon senistest emotsionaalselt vaoshoitum, aga tulemuslikult väga hea, kui arvestada tänast majandusolukorda.
    Neid teoseid, mis jäid oksjonil müümata, on võimalik pärast galeriist osta, kuid siis juba alghinnast kõrgema hinnaga.
    «Kui kunsti ostmine läheb moodi, siis märgib see ühiskonna kasvanud jõukust ja muutuvaid väärtushinnanguid,» lausub Saarna. «Siiski on seltskond, kes ostab pelgalt poosi pärast, väike või praktiliselt olematu.»
    Haus müüb oksjoniteväliselt ka nimekate kaasaegsete eesti kunstnike taieseid. Seal on Jüri Arraku, Peeter Mudisti, Toomas Vindi ja teiste töid.
    «Kogenud kunstnikel on üsna kindel ettekujutus sellest, kui palju võiks nende maal maksta,» ütleb Saarna. «Kindla ostusoovi korral on nad valmis tegema hindade osas kompromisse.»
    Vana kunsti toovad galeriisse põhiliselt eraisikud, tihti raske majandusolukorra tõttu. Sageli ei ühti galeristi ja müüja ettekujutus sellest, kui palju teos võiks maksta.
    «Aastakümneid koduseinal rippunud pildiga tekib inimesel emotsionaalne kontakt,» seletab Saarna. «Tavaliselt ollakse pettunud, sest galerist pakub oodatust madalamat hinda.» On ka juhtunud, et maali müüki andnud inimene mõtleb ümber ja võtab selle tagasi.
    Tavaliselt soovivad nii müüjad kui ka ostjad anonüümsust säilitada, kartes sissemurdjaid ja pealetükkivaid kuntsihuvilisi vahendajaid, kes ostavad taieseid kokku.
    Eesti üks tuntumaid kunstnikke Navitrolla räägib, et ta on ainult ühe maali heategevusoksjonil müünud.
    «Oksjonil on lootust saada rohkem tulu kui niisama, aga Eesti on liiga väike ja see lootus on kõhnuke,» lausub Navitrolla.
    Navitrolla väitel on oksjon show ostjate edevuse rahuldamiseks. Seal ei ole tõelisi kunstiarmastajaid.
    «Eestis ei ole ühtki reaalset kunstioksjonit,» ütleb ta. «Sellel ei ole mõtet. Nagu ei ole vajadust Eestisse kosmodroomi ehitada.»
    Selles, et oksjonite pealt saab raha teenida, Navitrolla kahtleb. «Kui tahate sellega kasumit teenida, siis tulge taevast alla,» sõnab ta.
    Kunstiagentuur Haus teenib mingi protsendi müüdud kuntsiteoste maksumusest. Piia Saarna ei soovi avaldada, kui suur see protsent on. «Kindlasti üle 10 protsendi, muidu ei ole mõtet,» märgib ta.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Helsingi IPOdroomil on sama vähe võitjaid kui Tallinnas
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Vene autotootja jäi värvidega hätta
Venemaal saab Ladasid praegu kolme karva – valge, musta ja tumerohelisena, põhjuseks värvipuudus.
Venemaal saab Ladasid praegu kolme karva – valge, musta ja tumerohelisena, põhjuseks värvipuudus.

Olulisemad uudised

Terav makronädal toob kolme suure keskpanga uued otsused
Algaval nädalal teatavad kolm suurt keskpanka uued intressimäärade otsused, kusjuures eriti huvitavad on Euroopa Keskpanga sõnumid. Lisaks oodatakse uuel nädalal alati kõnekat USA töötururaportit.
Algaval nädalal teatavad kolm suurt keskpanka uued intressimäärade otsused, kusjuures eriti huvitavad on Euroopa Keskpanga sõnumid. Lisaks oodatakse uuel nädalal alati kõnekat USA töötururaportit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.