2. mai 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kas pooldate elamis- ja töölubade andmise korra lihtsustamist?

Ma saan aru, et kord peab olema, see on vajalik, nii teeb iga riik. Loomulikult võiks asjaajamist lihtsustada, aga ma usun, et küsimus on raskem, kui esmapilgul tundub, ja nõuab kindlasti poliitilist otsust.

Olen kaks korda selle kadalipu läbi teinud. Olen Eestis olnud neli aastat. Esimesel korral sain elamis- ja tööloa kolmeks aastaks, aga nüüd teist korda lube taotledes ainult kaheksaks kuuks, sellepärast et paberid ei tulnud õigel ajal. Ja viimasel korral sain seepärast ka trahvi -- mul tuli maksta vist paar tuhat krooni.

Teisel korral oli asjaajamine siiski veidi lihtsam, tuli hankida tempel tööhõiveametist ja psühholoogilt ka. Esimesel korral, kui psühholoogi juures käisin, vaatas doktor mind pikalt ja mõtles kaua, enne kui pitsati paberile alla lõi.

Ei, me oleme praegu siiski oma migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika pannud paika, lähtudes kõigepealt rahvuslikest huvidest. Ja see on seotud meie julgeolekuküsimustega, eesti rahvuse püsimajäämisega.

Kahtlemata kõrge kvalifikatsiooniga majandusmehe renomeega inimese Jüri Mõisa arusaam on paljuski, kui nii võib öelda, multinatsionaalne, väga liberaalne. Tema lähtub põhimõttest, et Eesti riigi püsimise alus on tema majanduslik õitseng.

Mina olen juba liialt konservatiivne ja eakas inimene, et praegu mõelda nii lihtsustatult. Minu elufilosoofia kõrgem väärtus on elada oma rahva hulgas, oma inimeste hulgas. Mina tahan, et minu naabrid oleksid eestlased ja et siin räägitaks eesti keelt veel ka tuhande aasta pärast. Seepärast suhtun ma ka Mõisa ettepanekusse mittetoetavalt.

Kindlasti pooldame Jüri Mõisa ettepanekut. Eelkõige võib-olla sellepärast, et selline vaba turumajandus Eestis on küllaltki noor võrreldes ülejäänud maailmaga. Seepärast pole teatud tasemel ja teatud kogemustega inimesi Eestis piisaval hulgal leida.

Selleks, et neid inimesi siia meelitada ja et nad siin töötaksid, võiks olla elamis- ja töölubade saamise kord võimalikult lihtne. Samas annaks välisspetsialistide kaasamine ka meie inimestele võimaluse areneda, nende kõrvalt õppida. Ja võib-olla tulevikus ei ole väliseksperte ka enam nii palju vaja kui praegu.

Minu meelest ei peaks seadma mingit summaarset piirangut, et näiteks see, kes investeerib mingi kindla rahasumma Eestisse, saab alalise elamisloa. Küsitav on, mille järgi otsustada summa suurus, teisalt ei sobi piirangud vaba turumajanduse põhimõtetega. Samuti oleks seda raske kontrollida. Lisaks sellele võib väga tihti investeeringule eelneda pikk ja põhjalik eeltöö ja sageli ei pruugigi konkreetset investeeringut sellele järgneda. Kui keegi tahab Eestis tööd teha, siis minu meelest võiks seda igati soodustada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt