Manitski kalaäris hävis 30 miljonit

Jaan Manitski on oma sõnutsi kalatehase aktsiate ostu ja laenuga turgutamisse investeerinud kokku 30 mln krooni, sellest 22 mln krooni on laen.

Kalatehas Harjumaal Viinistus pankrotistus märtsis, avalduse tegi Manitski ise. «Muidugi oleks pidanud laenudele pandilepingud tegema,» lausus Manitski reedel. «Mis tegemata jäänud, mis sellest enam rääkida. Majandusel on oma reeglid.» Ta lisas, et pandilepingu vormistamine oli plaanis, kuid enne läks firma pankrotti.

«Raske öelda, miks Manitski laenudele panti ei vormistanud,» märkis ajutine pankrotihaldur Rein Kallaste. «Eraisikul on ju samasugune õigus pandilepingut sõlmida nagu juriidilisel isikul või pangal.»

Manitski ei saa nüüd erasikuna antud laenust midagi tagasi, kuna see võlanõue on viimases nõuete rahuldamise järgus, millele varade müügist raha ei jagu.

Pandiga kaetud nõude oleks Manitski saanud esimeses järgus, selgitas Kallaste. Sel juhul poleks jälle teised võlausaldajad, kaasa arvatud maksuamet, midagi saanud.

Harju maksuamet nõuab Viinistu kalatehaselt 4,4 mln krooni. Maksuameti juristi Eili Köbase sõnul saab sellest pankrotist heal juhul kaetud töötajate palgaraha, pankrotikulud ja võib-olla väike osa maksuvõlast.

Töötajate nõue kalatehase vastu on 4,6 mln krooni, kuid töötajate esindajat pole pankrotitoimkonda määratud. Pankrotihaldur palkas neid kartes hoopis kaks tursket turvameest, kes seisid Harju maakohtus 23. aprillil kohtusaali ukse kõrval.

Kallaste sõnul oli karta Winisto tööliste protestiaktsiooni, sest paljud vene keelt kõnelevad töölised ei saa aru seadustest.

Võlanõudeid on aega esitada 30. maini. Praeguseks on Winisto ASil võlgu ligi 35 mln krooni. Vara bilansiline väärtus on 17 mln krooni, kuid turuväärtus Rein Kallaste sõnul palju väiksem. Seni pole keegi kalatehase vastu huvi tundnud.

Manitski ostis lapsepõlve kodukandis müügis oleva Viinistu kalatehase 1995. aastal. Kunagi Kirovi kalurikolhoosile kuulunud tehase seadmed on 70ndatest ja ainuke uusehitis on konteinerkatlamaja.

Manitski investeeris oma sõnutsi tehasesse poole miljoni krooni kaupa, mille eest maksti paari aasta jooksul töötajatele palka, riigimakse, kaeti jooksvaid kulutusi. Sellegipoolest ei läinud kalatootmine hästi isegi üliedukal 1997. a. Winisto kahjum oli siis 5 mln krooni.

Kui Winisto eelmisel sügisel seiskus ja olukord kiskus pankroti suunas, müüs Manitski oma erasikuna antud laenud koos viivisega edasi riiulifirmale Vivarone, kelle omanik ta ise on.

OÜd Vivarone esindab advokaat Vesse Võhma, kes valiti 23. aprillil võlausaldajate koosolekul üheks pankrotitoimkonna liikmeks, kuna tal on kõige suurem, 22 mln kroonine nõue.

«Vaatasime äriregistrist järele -- Vivarone on registreeritud Manitski kodusel aadressil ja ta ise on juhatuse liige,» rääkis võlausaldaja Olev Peet, kes ootab tehaselt 4 mln krooni konservikarpide eest maksmata raha.

Pankrotiseaduse järgi ei tohi pankrotitoimkonda kuuluda peale ettevõtte omaniku ka võlgniku lähikondne. Selleks on teiste hulgas aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui kümnendik häältest, samuti isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi.

Ajutise pankrotihalduri Rein Kallaste sõnul pole midagi eriskummalist, kui pankrotistunud firma omanik omab toimkonna kaudu kaudset infot protsessi kohta. «Ta ostis aktsiad, andis laene ja ega ta midagi sealt tagasi nagunii ei saa,» lausus Kallaste.

90ndate alguses Rootsist Eestisse tulnud Jaan Manitski pani oma majanduslikule edule aluse 20 aastat tagasi, kui hakkas üles töötama popansambli ABBA rahaga loodud ettevõtet, mis noteeriti hiljem Stockholmi börsil. Eestis kuulus Manitski 80ndate lõpus valitsuse juurde moodustatud väliseestlastest majandusnõustajate klubisse, hiljem oli välisminister ja erastamisagentuuri juht. Üheski ettevõttes Eestis pole Manitski tegevjuht, vaid kuulub nõukogusse.