Hipodroom tõstab panuseid

Ehkki hipodroomil on võistlused ainult laupäeviti, keeb seal elu kõigil seitsmel nädalapäeval. Ehitusmehed kopsivad restoranihoone ehitusel, treenerid sõidavad hobustega igapäevaseid ringe. Kompleksi kuuluvad veel tallid, ratsabaas, kliinik ja muud teenindavad üksused.

Hobusport pole eestlaste seas praegu kuigi populaarne. Ka Tallinna hipodroomi omanikeks on soomlased ja rootslased. Hipodroomi haldava ASi Norfolk direktor Leo Salonen on Eestis varem juhtinud Põhjamaade infobürood ja räägib eesti keelt veatult. Tema sõnul oli enne sõda Tallinna hipodroom tuntud üle maailma. Võidusõiduraja asutas 1923. aastal kaupmees Jaan Venter, hipodroomi edule aitas kaasa ka legendaarne sõitja Peeter Sammul, kes hiljem jätkas oma karjääri Rootsis.

Salonen avaldab kahetsust, et Eesti hobuse genofond on nõukogude ajal kaduma läinud, nagu on hävinud ka traavisõidu traditsioon. Nüüd on hobuste tõuaretus Eestis pisitasa taastumas, kuid endisele tasemele jõudmine võtab aastaid.

Aastaseks kasvatatud tõuhobuse hind võib mujal ulatuda 200 000--300 000 kroonini, Eestis kõigub see esialgu 20 000--30 000 krooni vahel. Umbes aasta võtab seejärel aega traavli koolitamine võistlusteks.

Hipodroomi oluline osa on totalisaator. Tavalisel võistluspäeval osaleb totalisaatoril sadakond mängijat. Panused algavad ühest-kahest kroonist, ülempiiri pole seatud. Seni on suurim ühe päeva käive Tallinna hipodroomil olnud veidi üle saja tuhande krooni. 76 protsenti sellest saavad mängijad võitudena tagasi.

Mängu populaarsuse kasvades suureneks ka võidusumma. Võitnud hobuse omanik saab olenevalt võistlusest auhinnaks tuhandest saja tuhande kroonini. Osa sellest tuleb loovutada sõitjale ja ka treenerile.

Tallinna hipodroomiringi keskele murule on kavas rajada golfiväljak, valmimas on restorani- ja baarikompleks koos ekraanidega rajal toimuva jälgimiseks. Samas läheduses saab ratsutada. Omanike unistustes saab hipodroomist tallinlaste ja linna külaliste soositud puhkepaik.

Eeskujusid Tallinna hipodroomile otsivad omanikud Soomest ja Rootsist. Näiteks Rootsis on totalisaatoril võidetud korraga üle saja miljoni krooni ja seal on hipodroomidel riigi majanduses väga tähtis koht. Umbes 60 000 hobust annab kogu Rootsis tööd sama suurele hulgale inimestele.

Ligi pool Tallinna hipodroomi omaniku Norfolki aktsiatest kuulub Kreenholmi tehase erastanud Rootsi ärimehele Mats Gabrielsonile, kes on oma kodumaal tuntud suure hobusehuvilisena.

ASi Norfolk üks suuromanikke Jaan Manitski ütleb, et pani hipodroomile õla alla huvist hobusekasvatuse vastu. «Mu tütrel on Rootsis hobusekasvatus ja vabal ajal käin seal sulaseks,» naljatab ta.

Tallinna hipodroomist Manitski lähiaastail kasumit ei looda, sest palju raha tuleb veel sisse panna. Seni on omanikud investeerinud 20 miljonit krooni, kuid sama palju kulub veel, enne kui Tallinna hipodroomist igati ajakohane vaba aja keskus saab.

Hetkel kuum