Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandusmootor jukerdab
Saksa sisemajanduse kogutoodang (SKT) on kahanenud juba kaks kvartalit järjest. Käesoleva aasta majanduskasv jääb tõenäoliselt alla 2%, mis on Itaalia kõrval eurotsoonis üks nõrgemaid. Töötute arv püstitab järjest uusi rekordeid, üle 4 miljoni töötu oli riigis viimati 1930. aastate suure depressiooni ajal.
Sotsiaaldemokraadid lubasid valimiste eel töötust vähendada, kuid nende valitsemise ajal on olukord ainult halvenenud. Selle asemel, et asuda tõsiselt lahendama struktuuriprobleeme, hakkas uus valitsus eksrahandusminister Oskar Lafontaine'i juhtimisel süüdistama Euroopa keskpanka, et tolle intressipoliitika ei soodusta majanduskasvu ega hõivet.
Frankfurdi Goethe ülikooli rahvamajandusprofessor Paul Bernd-Spahn väidab, et Saksa probleemide tegelikest põhjuse-tagajärje seostest avalikult ei räägita. Tema sõnul saavad probleemid alguse riigi taasühinemisest, mis algatas tohutu tulude ülekandmise Ida-Saksamaale, et tõsta sealne elatustase lääne tasemele. Kuid samal ajal jäid struktuurireformid alustamata. Umbkaudsetel andmetel on Saksamaa ühendamine maksma läinud 14 300 mld Eesti krooni.
Ka Saksa keskpanga president Hans Tietmeyer on seisukohal, et majandusdistsipliin nõrgenes taasühinemise tõttu. «Kuni selle aastakümne alguseni tehti Saksamaal heaolusüsteemi struktuurimuutusi ja aeti hõivet soodustavat palgapoliitikat, mis oli väga edukas. Kuid riigi ühinemine muutis olukorda. Ebasoodsaile valuutakursimuutustele, liigsuurele palgatõusule ja paisuvale riigisektorile ei pööratud piisavalt tähelepanu. Selle tõttu jäid 80ndatel alanud reformid soiku,» ütles Tietmeyer.
Saksa ametiühingud on väga tugevad. Riigi suurim ametiühing IG Metall kauples veebruaris kollektiivlepingus välja 4% aastase palgatõusu. Ökonomistide arvates kahandab see praeguses konjunktuuriseisus Saksa firmade konkurentsivõimet ja vähendab töökohti. Briti investeerimispanga HSBC arvestuse kohaselt kasvavad Saksa tööstuses reaalpalgad tänavu 2,5%. Iga palgatõusuprotsent kahandab hõivet 0,6% 12--18kuulise inertsiga. Ida-Saksamaa tööjõust 3/4 üldsiduvad kollektiivlepingud ei hõlma ning seal on hakatud ka enam kohalikele lepingutele üle minema. Professor Bernd-Spahn peab riigi tööturu vabastamist ametiühingute raudsest haardest vajalikuks, kuid näeb selles ka pahupoolt. «Siis on oht, et tekib vaeste palgatöötajate sotsiaalne rühm, nagu on selgelt märgata vaba tööturuga USAs ja Suurbritannias,» nendib professor.
Teise ilmasõja järgse õnnestunud raha- ja majanduspoliitika tulemusena sai Saksa margast iseseisva Saksa liidupanga toel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval kolmas maailmavaluuta. Kui selle aasta algul alustas Euroopa keskpank, siis arvati, et tema usaldusväärsuse tagab automaatselt liidupanga pärand ja euro omandab Saksa marga positsiooni. Kuid poliitikute võimetus lahendada hõiveprobleemi ja ergutada majanduskasvu on sundinud Euroopa keskpanka taanduma Saksa liidupanga traditsioonist ja rakendama Jaapani-laadset ebaõnnestunud rahapoliitikat. Tagajärjeks on euro kursi jätkuv langus. Ainus lootus on, et toibuv Aasia suurendab Euroopa-eksporti, mis veab majanduse taas tõusuteele.
Autor: ÄP