Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sala-Priimale trükiti pakke Eestis

    Tollis detsembrikuus hoiule võetud 280 000 pakki maksumärkideta Swedish Matchi kaubamärki kandvat Priima sigaretipakki erinesid firma arendusdirektori Väino Tälli sõnul õigetest ainult värvi ja läike poolest. Sigaretid olid nii kujult kui sisult hoopis teistsugused. Paki avamisel tuli nähtavale Eesti trükikoja Mehis logo.
    Swedish Matchi turundusdirektori Kristi Kaarenperki hinnangul on siinsed salatubakamüüjad selle juhtumiga jõudnud järele salaviinaga äritsejatele. Priima eestikeelne nimetus on registreeritud Swedish Matchi nimele ja iga teine selle kasutaja rikub kaubamärgiseadust, lisas ta.
    Tälli ütles, et läks võltsingu avastamise järel, pakid näpus, Mehise trükikotta, mis saatuse irooniana asub Eesti Tubaka endistes ruumides Tallinnas aadressil Kunderi 8.
    «Pakend tunnistati trükikojas omaks ja kinnitati, et selliseid on varemgi trükitud. Kui küsisin hinnapakkumist, soovitati kohe suurem kogus tellida,» kirjeldas ta toimunut. Hiljem kirjalikult saadetud hinnapakkumises on 50 000 paki suuruse tellimuse korral ühe pakendi trükihinnaks märgitud 35 senti.
    Trükikoda Mehis haldava ASi Meriroste juhataja Mehis Mõttus nimetas eelöeldut alatuks laimuks, kuid tunnistas, et nad tegid eelmisel nädalal tõepoolest väikese proovipartii eestikeelseid Priima pakendeid. «Tegime trükiproovi värvikvaliteedi näitamiseks ühe Eesti firma tellimusel, mille esindajad ütlesid, et taotlevad tootmiseks litsentsi ja uurivad tingimusi,» selgitas ta.
    Veidi mõelnud, lisas trükikoja juht, et juttu oli ka sellest, et tellimus võib hoopis Peterburi minna. «Meie pole kohustatud kellegi tausta kontrollima,» leidis ta.
    Tubakafirma esindaja ütles seepeale, et talle kinnitati Mehises vaidlusaluste pakendite tootmist küll juba nädal enne väidetava proovipartii tegemist.
    Majandusministeeriumi kaubandusosakonna asejuhataja Eero Kosk, kes varem on töötanud majanduspolitseis juhtival kohal, ütles, et tegemist on keerulise juhtumiga, mis nõuab kohtupretsedenti. Kaubamärgiseaduse järgi loetakse kaubamärgi kasutamiseks kauba või pakendi tähistamist kaubamärgiga. «Salasigarettide ehk kauba puhul on selge, et selle märgistavad kaubamärgiga sulid. Ent kes on see, kes tähistab kaubamärgiga pakendi?» küsis ta.
    Juhul kui Priima nimetuse pakendile kandmine pannakse süüks trükikojale, tuleb Kose sõnul konfiskeerida ka kuriteo teostamiseks kasutatud vahendid ja tööriistad. Kriminaalasja saab antud juhtumi suhtes tema väitel algatada ka siis, kui pakendajat üles ei leita.
    Tallinna tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu ütles, et jalamattide varjus maale toodud salasigarette on leitud ka Soomes ja omanike jälgede ajamisel tehakse koostööd sealse tolliga.
    Eestis pidi kõnealune partii minema sadamast transiidina Pärnu tollilattu, kusjuures maksud oleks tasutud üksnes mattide pealt, salatubakas ja -piiritus oleks aga turul maha müüdud.
    Ehkki Eestis end veose tellijana esitlenud mees kasutas varastatud passi, on tolliametnikel niidiotsad peos. Toomas Udu sõnul on kõnealune suur partii salasigarette valmistatud ja pakendatud tõenäoliselt Poolas või Bulgaarias.
    Viimase turu-uuringu kohaselt on kogu Eestis müüdavast Priimast pooled Eesti maksumärgita. Enamus neist kannab venekeelset silti, kuid vajaliku maksumärgita on ka 11% eestikeelse sildiga Priimast.
    Maksumärkide võltsimist pole Eestis seni avastatud.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.