Eesti oma Nokiat otsimas

Esimese ettekande teeb president Lennart Meri teemal «Mida Eesti toodab?»

Traditsioone jätkates on presidendi sõnavõtt ka seekord ülikriitiline ning kutsub kuulajaskonda üles suuremale ettevõtlikkusele. Allhangete tegemine ei ole häbiasi riigile, mis ennast alles otsib, kuid Eesti jaoks hakkab see esimene etapp läbi saama, hoiatab Meri.

Presidendi veebruarikuisest vabariigi aastapäeva kõnest alates on päevakorral olnud mõte Eesti oma Nokiast. Nüüdseks on küsimus, mis võiks olla Eesti oma Nokia, saanud juba Eesti folkloori osaks. Meri toonitab, et president ei pea otsima sellist ühte toodet nagu Pipi Pikksukk otsis Spunki. Ometi on ta sunnitud seda tegema. «Otsin seda teie eest, laiskade eest,» räägib Meri. «Iga ettevõtja peab ise seda toodet otsima.» Ja ettevõtjad tunnevad end puudutatuna, sest järgnevates ettekannetes ei minda sellest süüdistusest vaikides mööda.

Presidendi nägemusel on Eesti võimalus seotud intellektuaalse omandiga, bio- ja geenitehnoloogiaga ning võtmesõnaks on tööjaotus.

Meri manitseb ettevõtjaid olema aktiivsemad ja paremad müügimehed, muutmaks oma pakutavaid tooteid lähedasemaks Balti mere riikide rahvastele.

Tuleb luua tooteid, mis rahuldavad inimese vajadusi, ning neid tooteid müüa, õpetab president. Nokiagi edu alus ei ole mitte tehnoloogiline ja ajaline edumaa, vaid tootjad on suutnud mõista, mida inimesed tahavad: mugav, lihtne ja ilus vaadata.

Meri räägib ka eraisiku tulumaksu vähendamise vajadusest, suurendamaks ettevõtlikkust. Inimene on kõige tähtsam strateegiline ressurss ja talle tuleb tema töö eest maksta väärilist tasu. Kui me seda ei tee, on teaduspark määratud hukule, sest riik peab küll looma keskkonna, kuid ei saa tegeleda inimeste eest ettevõtlusega, kinnitab president.

Presidendi suhtumist iseloomustab kõige paremini tema kõnes sisalduv mõte raamatust «Alice imedemaal»: «Me peame vähemalt jooksma, selleks, et paigal püsida.»

Presidendi kõnele järgnevast aplausist on tunda kõigi kohalolijate piinlikkust oma võimalike tegematajätmiste pärast.

Pärast presidenti astub kõnepulti Hansapanga nõukogu esimees Anders Sahlen, kes räägib Eesti mainest välismaailmas. Aluseks on Rootsi ärimeeste arvamused.

Sahlen alustab talle silma hakanud positiivsete külgedega ja nimetab siinset avatud majandust, milles on vähe takistusi investeeringutele ja kaubandusele. Väga positiivseks Eesti riigi arengule hindab Sahlen välismaalaste lubamist erastamisprotsessi, mis tõi kaasa vajalikku oskusteavet. Lisaks on talle üllatav Eesti kõrge haridustase, mis loob hea aluse uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Edaspidi kuulevad aga osalejad Sahlenilt vaid kriitikat. Suurt kahju on Eestile toonud arvamus, et siin on välismaalastel ohtlik viibida.

Kiire majanduskasvu tekitatud ärikultuur «ruttu rikkaks» ei ole Euroopale omane ja see peab muutuma, sest lähemas tulevikus Eesti vaevalt enam 10-11% majanduskasvu näeb. Tuleb arendada müügioskusi ja sellega koos toodangu ekspordivõimet, sest eestlased ei oska müüa.

Eesti ei ole seni tõelist konkurentsi tunda saanud. Ühinemine Euroopa Liiduga tuleb dramaatiline, hoiatab Sahlen, mistõttu oleks viimane aeg selleks valmistuda.

Sõna saab Baltika juhatuse esimees Meelis Milder teemal «Kogemused ja kavatsused Läänemere majandusruumis». Oma ettekandes tugineb ta rõivatööstusele.

Milderi hinnangul on suurim probleem ettevõtte areng ja selleks reaalsete eesmärkide seadmine. Eesti mõistes suurim ettevõte on maailma jaoks kahjuks olematu või parimal juhul väike, mistõttu oleks mõistlik planeerida ettevõtte kasvu etapiviisiliselt. Atraktiivseimaks turuks hindab Milder üle 70 miljoni inimesega Balti mere piirkonda kui Euroopa kõige kiiremini arenevat ala ning sealt eelkõige Poolat.

Turul paremini tegutsemiseks tuleb õppida turgu tundma ning püüdma olla rahvusvaheline oma mõtlemises ja tegutsemises.

Ekspordi arendamisel soovitab Milder küsida ettevõtjail endalt, millised on sihtturu põhiprobleemid ja mida suudetakse lahendada konkurentidest paremini.

Rõivatööstur Milder on veendunud, et igale tootele on olemas turg, igale tootele on kusagil ostja ning alati on võimalik leida sobiv pakkumine.

MicroLinki juhatuse esimees Allan Martinson teeb ettekande teemal «Uue majanduse uued reeglid: kuidas IT-revolutsioon muudab maailma?».

Uus majandus ei ole ainult Internet, www või e-kommerts, räägib Martinson. See on täiesti uus majandusmudel, võrgumajandus, kus ei kehti enam senised reeglid.

Võrk võimaldab plahvatuslikku kasvu ja tekitab väärtust iseenesest, sest võrgu väärtus suureneb tema kasutajate kasvuga. Uues majandusmudelis edu võimendab ennast ning võidab mitte parim, vaid esimene õnnelik. Ärist saab loterii, tabada tuleb õiget kasvu alguse momenti.

Uues majandusmudelis on kõige väärtuslikumad tooted, mida on ülikülluses ja mis on peaaegu tasuta. Pakkumine tekitab uut nõudlust, sest mida enam on võrgutoote kasutajaid, seda rohkem toodet vajatakse ja mida enam ettevõtja pakub, seda odavam on juurde pakkuda. Martinsoni väitel kaovad senised tootevahendajad ja suhelda saab tootjaga otse, tekivad infovahendajad, kelle internetileheküljelt saab tootjate hindasid võrrelda.

Uues majandusmudelis muudavad järgmised 10 aastat maailma rohkem kui eelmised 100 ning äraootav seisukoht on lubamatu luksus. Martinson: «Vaata ümber, tunne hirmu ja hakka jooksma.»

Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti ettekande teema on «Kuidas mõjutab Eesti ettevõtjat euro tulek?».

Neivelt hindab arengu kandvateks jõududeks infotehnoloogia arengut, ühinevat Euroopat ja euro tulekut. Neivelt pooldab Eesti üleminekut euro kasutamisele juba enne ametlikku ühinemist Euroopa Liidu ja Euroopa rahaliiduga. «Kiirem eurole üleminek ainult kiirendaks majanduskasvu,» kinnitab Neivelt.

Valuutakomitee süsteemi suurimaks eeliseks on vahetuskursi stabiilsus, kuid selle suurimaks puuduseks on ebastabiilsed intressitasemed, mis tekitavad majanduskeskkonnas ebastabiilsust. Tekib olukord, kus ettevõtjad ei saa planeerida oma investeeringuid, sest neil ei ole kindlust, millised on intressid kolme aasta ja või isegi kolme kuu pärast.

Neivelti sõnul väheneks eurole üleminekul ettevõtjate laenukulu 120 miljoni krooni võrra aastas. Lisaks kaoksid valuutavahetuskulud Eesti suurima kaubanduspartneri Euroopa Liiduga kauplemisel, intressid stabiliseeruksid, laenu- ja hoiuseintressid langeksid. Ettevõtjad saaksid madalamate laenuintresside korral teha suuremaid, kapitalimahukamaid investeeringuid, mille tulemusena väheneks ka tööpuudus.

Hetkel kuum