Kergetööstus loodab kahjumist pääseda

Eesti eelmise aasta parima eksportija kandidaat Kreenholmi Valduse AS lõpetas aasta esimesed kolm kuud 5,3 mln krooni suuruse kahjumiga. «Aasia ja Lõuna-Ameerika kriis on turgu mõjutanud ja oleme rõõmsad, et saime sellest supist välja nii väikese kahjumiga,» kommenteeris eile I kvartali majandustulemusi Kreenholmi Valduse tegevjuht Meelis Virkebau.

Virkebau lisas, et võrreldes eelmise aastaga on omatoodangu müük kohalikul turul vähenenud 8%. See on seotud müügi lõpetamisega kohalikele vahendajaile, põhjendas ta.

Kreenholm ei läinud kaasa hinna langetamisega maailmaturul ja ettevõtte müük on seetõttu vähenenud. «Me teame, kus me oleme,» sõnas Virkebau. «Müük kasvab iga kuuga, on näha positiivset trendi.»

Kreenholmi Valduse AS lõpetas eelmise aasta 16 mln kroonise puhaskasumiga. Tänavu prognoosib Virkebau Kreenholmi aastakasumiks üle 10 miljoni krooni.

ASi Klementi kolme kuu konsolideeritud kahjum oli auditeerimata andmetel 1,6 mln krooni. Klementi I kvartali käive oli 23 mln krooni.

Klementi juhatuse esimees Madis Võõras nimetas kehvade majandustulemuste peamiseks põhjuseks omatoodangu müügiplaani täitmata jätmist, mis kajastub ka ettevõtte suurenenud valmistoodangu laoseisus. Klementi omatoodangu müük vähenes võrreldes mullu sama perioodiga ligi 45% ehk 9,7 mln krooni. Ettevõtte müügist moodustab Eesti turg suurima osa.

Omatoodangu müügi vähenemine oli Võõrase väitel tingitud jaekaubanduse kriisi järelmõjudest ning raha väljanõudmisest ostjate käest problemaatilistes majandustingimustes.

Võõras rääkis, et Venemaa ei võtnud Klementi toodangut vastu ja ettevõte üritas seda müüa Balti riikides, mis viis turu üleküllastumiseni. «Eestisse ei tule kunagi Ferrarit ega Nokiat, kuna need asjad on ära tehtud ning ei tasu loota, et meie rõivad tekitavad Saksamaal furoori,» ütles Võõras. «Elu on aga näidanud, et Eestis toodetud tooted on müüdavad nõudluse piires.»

Võõras prognoosis müügimahu paranemist II kvartalis tänu Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskuses avatud uuele firmakauplusele.

«Väga hästi meil ei lähe, aga näeme selgeid lahendusi,» lausus Võõras. Klementil on kavas tootmisse anda uued rõivakollektsioonid, samuti tahab ettevõte arendada ekspordiprojekte.

Võõras ei soovinud kommenteerida, millised on Klementi käesoleva aasta majanduslikud eesmärgid.

Ainsana teenis suurematest tootjatest I kvartalis kasumit AS Baltika. Baltika kolme kuu auditeerimata puhaskasum oli ligi 3 mln krooni. Baltika juhatuse liige Avo Reiska ütles, et ettevõtte kasum võrreldes mullusega vähenes peamiselt eelmiste perioodide varude realiseerimise tõttu alla selle tegeliku väärtuse. See oli planeeritud tänavusse tegevuskavva, sõnas ta.

Tallinna Kaubamaja ostujuht Anu Kudeviita ütles, et vaatamata väiksemale ostujõule on Eesti tarbijatel jätkuvalt huvi kohalike rõivaste vastu. «Toodete hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea,» lausus Kudeviita.

Eelmise aasta teisel poolel moodustas Eesti rõivatootjate kaup Tallinna Kaubamajas müüdud naisterõivastest 39% ja meesterõivastest veerandi.

Hetkel kuum