5 mai 1999

Liisinguturg eelmisel aastal

Eesti liisingufirmade portfelli maht oli 1998. aastal kokku 6,7 miljardit krooni, mis on 1,7 mld enam kui 1997. aastal. Kui eelnevatel aastatel oleme harjunud portfelli 2--3kordse kasvuga, siis eelmisel aastal suurenes see vaid 1,3 korda. Kui 1997. aastal sõlmiti uusi lepinguid 4 miljardi krooni väärtuses, siis eelmise aasta jooksul see maht kahanes 3,3 miljardini. Aga majanduskasvu üldist aeglustumist arvestades võib seda pidada rahuldavaks tulemuseks.

Varade lõikes erilisi struktuurinihkeid ei toimunud. Tööstusseadmete ja veokite osa on jäänud peaaegu samaks kui 1997. aastal, vastavalt 18,7% ja 28%. Võrreldes Euroopa keskmisega võiks tööstusseadmete osa ulatuda kuni 25 protsendini. Samas on hea tõdeda, et veokite osa on meil tunduvalt suurem kui Euroopas (15%), mis arvestades meie pürgimist transiitmaaks on ilmselt õigustatud. Sõiduautode osa liisinguportfellis on kahanenud 34-lt 29 protsendile. Hoolimata üldisest arvamusest, et kulutame liialt sõiduautodele, tuleb tunnistada, et arenguruumi veel on, Euroopa keskmine on 35%. Kinnisvara osa on suurenenud 10 protsendini -- see on konkurentsis pankade pakutava eluasemelaenuga hea tulemus. Euroopa kõrval oleme skeptilised kontoritehnika liisimisel, selle osa on meil vaid 4,8%, mis 1997. aasta 3 protsendiga võrreldes on küll pisut kasvanud.

Tegevusaladestdomineerisid transport, laomajandus ja side 27 protsendiga, hulgi- ja jaekaubandus 15 ning tööstus 12 protsendiga, siin eerilisi nihkeid eelmiste aastatega võrreldes ei olnud.

Piirkondadest jäi kaheldamatult domineerivaks Põhja Eesti 70 protsendiga. Kui möödunud aastatel on teine domineeriv olnud Lõuna-Eesti (17--18%), siis 1998 järgnesid üllatavalt ühtlaselt kõik teised Eesti piirkonnad 5,6--8,6 protsendiga.

Eelmist aastat iseloomustab kindlasti liisinguturu korrastumine. Kuna enamik liisingufirmasid Eesti turul on pankade tütarettevõtted, siis muudatused panganduses mõjutavad otseselt ka liisinguturgu.

Praegu on liidu liikmetest suurima turuosaga Hansa Liising Eesti (58%), kellega mullu liitus Hoiupanga Liising, järgneb Ühisliising (28%), kellega liitus Tallinna Panga Liising. Tugev tõusja on turul olnud Eesti Tööstusliising (9%). Optiva Liisingu (endine Foreks Liising) ning Siemens Finantseeringute turuosa on 3 protsenti.

Vt. ka tabel

Autor: Reet Hääl

Hetkel kuum