5 mai 1999

Linnapea kabinet järjepidevuse sümbol

Tallinna linnapea Peeter Lepp veedab esimesi kuid oma uues kabinetis. Seesama vana kabinet on näinud aga palju linnapäid.

Selliseid maju, kus asub Tallinna linnapea kabinet, võib maailmas otsida tikutulega. Eestis samas stiilis büroomaju rohkem pole. Eesti ajal ehitatud hoonesse kolis Tallinna linnapea 1968. aastal. Kabineti esialgne kuju on tollest ajast muutmata.

Ruumi remonditi põhjalikumalt neli aastat tagasi, mil paigutati uued valgustid, kardinad ning restaureeriti ka vana ARSi mööbel.

Linnapea ruumid koosnevad kolmest toast: linnapea kabinet, kust saab edasi astuda puhkeruumi, ning linnapea kabineti ees istuvad omaette toas nõunikud ja abid. Nii linnapea kui tema abide kabineti ehteks on kaks vanaaegset kappkella. Millise meistri tehtud isevärki väljanägemisega suured kellad on, seda kaasaegsed ei tea.

Mulle meeldib, et sellel kabinetil on oma ajalugu. Mõneti on see sümboolne, et siin pole tehtud kiireid ja moodsaid ümberkorraldusi. See sümboliseerib rahu ja järjepidevat arengut linnas.

Värvid ruumis loovad töömeeleolu. Mööbli roheline ja seina puitpaneelide pruun rahustavad mind. Kuigi liiklus on kabineti akende taga suhteliselt kärarikas, peatavad müra kolmekordsed aknad. Mulle meeldib ka, et sellel ruumil on palju aknaid. Valgus töökohal on mulle väga tähtis.

Mulle on väga sümpaatne vana kappkell, mis järjekindlalt iga poole tunni tagant lööb. Need kellalöögid on väga mugavad, aidates hästi aega arvestada.

Oma kabinetis ei teeks ma midagi teisiti.

Nõustasin kabineti remondi ajal endist linnapead Jaak Tamme üsna põgusalt: käisin, vaatasin, rääkisin. Projektini asi ei jõudnud.

Mingeid kardinaalseid muudatusi seal ei tehtud, kabinet oli praktiliselt komplekteeritud. Mäletan, et diskuteerisime laualampide, värvide ja selle üle, kas tuua ruumi ka taimi ning kas kunst- või elavaid taimi. Suhtusin ruumi respektitundega. Maja, kus kabinet asub, on siiski ajalooliselt ja arhitektuuriliselt väärtuslik ning väljakujunenud. Ega ma tookord linnapea kabinetis midagi suurt muuta ei tahtnudki. Ja Jaak Tamm suhtus ka ruumi väga diskreetselt.

Pärast seda ma pole seal käinud.

Autor: Tiina Salumäe

Hetkel kuum