Teine laps rahaliselt kahjulik

Miinimumpalgagi saab Janika kätte vaid tänu sellele, et endine tööandja oli nõus ta üheks päevaks tööle vormistama. Ehkki ka järgmine laps oli oodatud, saabus teadmine, et teine laps kohe esimese järel on majanduslikult kahjulik, Kalevite perre alles siis, kui Janika ennast nn dekreeti hakkas vormistama. Ta arvestas välja, et saab nagu eelmine kord vähemasti 12 000 krooni ehk neli seda kuupalka, mis ta 1997. aastal enne sünnitust teenis. Nüüd saab ta haigekassalt sünnitoetust vaid 4015 krooni ehk neli alampalka miinus maksud. Samas kaotab Janika ka neljaks kuuks igakuise 600kroonise toetuse.

Janika sõnul ta ei tunneta, et riik noori peresid soosiks. «Tundub, et kaks last järjest on karistus,» on noor ema pettunud.

Keskhaigekassa direktori Maris Jesse sõnul peab tõesti selleks, et saada lapsehoolduspuhkuse ajal sündiva teise lapse eest mingitki raha, vähemasti üheks päevaks lapsehoolduspuhkuse katkestama. Siis saab alustada uut sünnituspuhkust, mille eest makstakse neli alampalka, millelt lahutatakse veel tulumaks.

Jesse sõnul ei oleks haigekassale suur lisakoormus maksta naistele sünnitushüvist varasemat palka aluseks võttes. «Küsimus on printsiibis,» märgib Jesse. Ajutise töövõimetuse hüvitisi makstakse saamata jäänud töötasu arvestades. Kui noor ema pole viimasel kuuel kuul töötanud, siis tal pole ka töötasu, mida tuleks hüvitada. Küll aga võiks Jesse sõnul nn dekreediraha olla tulumaksuvaba.

Aastase tütre emana võiks Maris Jessegi veel kodus lapsehoolduspuhkust nautida, kuid ta läks üsna ruttu tööle tagasi ega oska peast isegi öelda, kui palju riik talle lapsetoetust maksab. «Mina julgeks soovitada naistel kahe lapse vahel tööl käia, et konkurentsivõimeline püsida,» räägib Jesse.

Kreenholmi Valduse ASi juhatuse esimehe Meelis Virkebau alluvuses töötavast 3700 naisest on lastega kodus pidevalt umbes 200 naist. Selliseid naisi, kes kahe lapsega jutti kodus oleksid, jääb Virkebau sõnul järjest vähemaks. «Majanduslik olukord tingib seda,» lausub ta.

Virkebau hinnangul oleks õigem, kui ka järjestikuste laste sünnitustoetused oleks ühesugused. «Kui riigis on iive negatiivne, tuleb teha kõik selleks, et oleks rahvastiku taastootmine,» leiab Virkebau.

Kreenholmi tehaste naised ei saa firmalt lapse sünni puhul eraldi toetust. «Narva linn annab sünnitusmajast pakikese kaasa, kus on sees meie toodang, aga linn ostab selle tehaselt,» räägib Virkebau.