Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuamet sõelub eraisikuid

    Sellel aastal on maksuamet hakanud tegema kiireid ühepäevased erirevisjone ettevõtetes, et tabada tulumaksu maksuametile mitte üle kandvad ettevõtted. Lisaks kontrollitakse senisest enam eraisikuid, peamiselt nende esitatud tuludeklaratsioonide põhjal.
    Maksuametis kasutusele võetud uue põlvkonna arvutisüsteem Oracle võimaldab seda eesmärki tõhusamalt täita. Arvutisüsteem võimaldab andmete analüüsi, erinevate riskiandmete väljatoomist, selgitab maksuameti järelevalve osakonna juhataja Enriko Aav. Selle põhjal selekteeritakse välja kõrgema riskiga maksumaksjad. Peamine riskifaktor on tasumata jäänud riigimaks. Teine kontrolli kriteerium on fiskaalne osatähtsus -- suuremad maksuvõlad on olulisemad kui väikesed.
    Uus arvutisüsteem võimaldab ühe päringuga välja tuua näiteks kõik 1250kroonise alampalga saajad ja hakata analüüsima, kes ja miks maksab oma töötajatele nii väikest palka.
    «Neid ettevõtteid, kus kõik alates firma juhatajast kuni koristajani saavad alampalka, on uskumatult palju, nende hulgas on ka väga tuntud firmasid,» räägib Aav.
    Võimalused alampalga saajaid vahele võtta ja tõestada, et tegelikult teenivad nad märksa rohkem, on siiski üsna napid. Maksuameti üle-eelmine peadirektor Ardo Ojasalu üritas kaudse maksustamisega tõestada, et inimese sissetulekud on suuremad kui tema näidatav palk, kuid kõik kohtusse antud juhtumid maksuamet kaotas.
    Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul ei saa maksuamet midagi vastu öelda, kui inimene teatab, et ostis auto Raekoja platsilt leitud raha eest. Vähemalt üks kord elus on inimesel teoreetiliselt võimalik sellist raha maast leida. Kui ta järgmisel aastal ka sellise jutuga tuleb, siis on selge, et selline inimene satub maksuameti teravdatud tähelepanu alla, arutab Sõerd.
    Ümbrikupalga puhul on Enriko Aava sõnul seaduserikkujad tööandjad, mitte palgasaajad. «Inimene töösuhtes reeglina ei dikteeri oma soove.»
    Tallinnas väikest militaartoodete kauplust omav Georg Jüriaado on üks neist, kes maksab oma paarile alluvale alampalka. Ise saab ta küll mõnevõrra kõrgemat tasu, kuid kolleegidele paremat palka maksta ei suuda ta konkurentsi pärast kaubanduses. «Olen sunnitud susserdma ja vusserdama, et ellu jääda,» sõnastab ta oma ärikreedo. Kõik hinnad tõusevad, bensiin, elekter, vesi, -- ainult minu kauba hind langeb, kuna muidu keegi ei osta, kurdab Jüriaado. Maksuametil ei ole tema sõnul võimalust või õigust ette kirjutada, mis palka ta oma töötajatele maksab.
    Puhastusteenuse firma OÜ Bormaat juht Mati Suursaar saab ise 9000kroonist brutopalka, kuid paljud tema puhastustöölised, peamiselt keskealised naisterahvad, saavad neljatunnise tööpäeva eest kuus 1600 krooni brutopalka.
    «Minul pole sellest midagi, mul pole karta midagi,» vastab Suursaar küsimusele, mida arvata maksuameti teravdatud huvist üksikisikute tulumaksu ja tulude vastu.
    1600 krooni pole küll alampalk, kuid ikkagi üsna madal tasu. Väiksele firmale on seegi suur väljaminek. Suursaar meenutab, et eelmise kuu eest maksis Bormaat 26 000 krooni sotsiaalmaksu.
    ASi Trio LSL juhatuse esimees Rein Lang kahtleb, kuidas suudetakse tagada, et uue andmebaasi info maksuametist ei lekiks. «Ega seadus ei kaitse. Viimane superandmebaas lekkis keskkriminaalpolitseist,» nendib Lang.
    Maksude administreerimisele oleks Langi meelest kasulik veelgi rohkem raha kulutada. «Vaja on varandusliku seisu deklaratsioone,» lausub ta. Siis on võimalik selgitada, miks mingil ajahetkel on inimesel maja, auto, kuid tema aastatulu on vaid 5800 krooni -- kust ta tulu sai, selgitab Lang.
    Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ütleb, et praegu käib nn superandmebaasi koostamine. Kui see etapp on läbitud, järgneb nende andmete baasil andmetöötlusprogrammide loomine ja rakendamine. Pärast juba, lubab Sõerd, saab andmebaasi rakendada täielikumalt revisjonide toetamiseks.
    Register koosneb kolmest osast. Esimene osa sisaldab üldandmeid isiku kohta, tema nime, isikukoodi. Teises osas on andmed tema elukoha, kohaliku omavalitsusüksuse kohta, kuhu kantakse osa tema tulumaksust, sidevahendite numbrid, pangakontode rekvisiidid, andmed laste, vanemate, abikaasa kohta, isiku varasemad nimed. Kolmandaks maksualased andmed füüsilise isiku kohta, kuidas on täidetud maksukohustused riiklike maksude lõikes.
    Esialgu pole superandmebaas veel nii täiuslik, nagu põhimäärus ette näeb. Näiteks minu kohta oli andmebaasis küll elukoht, aga mitte perekonnaliikmete andmed, polnud telefoninumbreid, polnud pangakontode rekvisiite. Samas selgus andmebaasist, et 1997. aastast on üleval paarisajakroonine summa maamaksu viivisena. Aivar Sõerd otsis minu kohta andmeid kokku kümmekond minutit.
    Inimesi, kes andmebaasi piiranguteta kasutada saavad, on Sõerdi sõnul väga vähe, julgeolekukaalutlustel ei nimeta ta isegi nende arvu. «Andmebaasi kopeerimine on tehniliselt võimatu, kuid üksikandmete lekkimine inimeste kaudu ei ole teoreetiliselt kunagi välistatud,» lisab Sõerd.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Balti börsid lõpetasid esimese kalendrikuu erisuunaliselt
Baltic Benchmark tõusis päeva lõpuks 0,2%. Vilniuse börs lõpetas päeva ainsana plussis, tõustes küll vaid 0,1%. Tallinna ja Riia indeksid sulgusid mõlemad väikese miinusega.
Baltic Benchmark tõusis päeva lõpuks 0,2%. Vilniuse börs lõpetas päeva ainsana plussis, tõustes küll vaid 0,1%. Tallinna ja Riia indeksid sulgusid mõlemad väikese miinusega.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Lihatööstuse suurtehingu kell kukkus, konkurentsiamet võttis lisaaega
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.

Olulisemad uudised

Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.