Maksuamet sõelub eraisikuid

Sellel aastal on maksuamet hakanud tegema kiireid ühepäevased erirevisjone ettevõtetes, et tabada tulumaksu maksuametile mitte üle kandvad ettevõtted. Lisaks kontrollitakse senisest enam eraisikuid, peamiselt nende esitatud tuludeklaratsioonide põhjal.

Maksuametis kasutusele võetud uue põlvkonna arvutisüsteem Oracle võimaldab seda eesmärki tõhusamalt täita. Arvutisüsteem võimaldab andmete analüüsi, erinevate riskiandmete väljatoomist, selgitab maksuameti järelevalve osakonna juhataja Enriko Aav. Selle põhjal selekteeritakse välja kõrgema riskiga maksumaksjad. Peamine riskifaktor on tasumata jäänud riigimaks. Teine kontrolli kriteerium on fiskaalne osatähtsus -- suuremad maksuvõlad on olulisemad kui väikesed.

Uus arvutisüsteem võimaldab ühe päringuga välja tuua näiteks kõik 1250kroonise alampalga saajad ja hakata analüüsima, kes ja miks maksab oma töötajatele nii väikest palka.

«Neid ettevõtteid, kus kõik alates firma juhatajast kuni koristajani saavad alampalka, on uskumatult palju, nende hulgas on ka väga tuntud firmasid,» räägib Aav.

Võimalused alampalga saajaid vahele võtta ja tõestada, et tegelikult teenivad nad märksa rohkem, on siiski üsna napid. Maksuameti üle-eelmine peadirektor Ardo Ojasalu üritas kaudse maksustamisega tõestada, et inimese sissetulekud on suuremad kui tema näidatav palk, kuid kõik kohtusse antud juhtumid maksuamet kaotas.

Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul ei saa maksuamet midagi vastu öelda, kui inimene teatab, et ostis auto Raekoja platsilt leitud raha eest. Vähemalt üks kord elus on inimesel teoreetiliselt võimalik sellist raha maast leida. Kui ta järgmisel aastal ka sellise jutuga tuleb, siis on selge, et selline inimene satub maksuameti teravdatud tähelepanu alla, arutab Sõerd.

Ümbrikupalga puhul on Enriko Aava sõnul seaduserikkujad tööandjad, mitte palgasaajad. «Inimene töösuhtes reeglina ei dikteeri oma soove.»

Tallinnas väikest militaartoodete kauplust omav Georg Jüriaado on üks neist, kes maksab oma paarile alluvale alampalka. Ise saab ta küll mõnevõrra kõrgemat tasu, kuid kolleegidele paremat palka maksta ei suuda ta konkurentsi pärast kaubanduses. «Olen sunnitud susserdma ja vusserdama, et ellu jääda,» sõnastab ta oma ärikreedo. Kõik hinnad tõusevad, bensiin, elekter, vesi, -- ainult minu kauba hind langeb, kuna muidu keegi ei osta, kurdab Jüriaado. Maksuametil ei ole tema sõnul võimalust või õigust ette kirjutada, mis palka ta oma töötajatele maksab.

Puhastusteenuse firma OÜ Bormaat juht Mati Suursaar saab ise 9000kroonist brutopalka, kuid paljud tema puhastustöölised, peamiselt keskealised naisterahvad, saavad neljatunnise tööpäeva eest kuus 1600 krooni brutopalka.

«Minul pole sellest midagi, mul pole karta midagi,» vastab Suursaar küsimusele, mida arvata maksuameti teravdatud huvist üksikisikute tulumaksu ja tulude vastu.

1600 krooni pole küll alampalk, kuid ikkagi üsna madal tasu. Väiksele firmale on seegi suur väljaminek. Suursaar meenutab, et eelmise kuu eest maksis Bormaat 26 000 krooni sotsiaalmaksu.

ASi Trio LSL juhatuse esimees Rein Lang kahtleb, kuidas suudetakse tagada, et uue andmebaasi info maksuametist ei lekiks. «Ega seadus ei kaitse. Viimane superandmebaas lekkis keskkriminaalpolitseist,» nendib Lang.

Maksude administreerimisele oleks Langi meelest kasulik veelgi rohkem raha kulutada. «Vaja on varandusliku seisu deklaratsioone,» lausub ta. Siis on võimalik selgitada, miks mingil ajahetkel on inimesel maja, auto, kuid tema aastatulu on vaid 5800 krooni -- kust ta tulu sai, selgitab Lang.

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ütleb, et praegu käib nn superandmebaasi koostamine. Kui see etapp on läbitud, järgneb nende andmete baasil andmetöötlusprogrammide loomine ja rakendamine. Pärast juba, lubab Sõerd, saab andmebaasi rakendada täielikumalt revisjonide toetamiseks.

Register koosneb kolmest osast. Esimene osa sisaldab üldandmeid isiku kohta, tema nime, isikukoodi. Teises osas on andmed tema elukoha, kohaliku omavalitsusüksuse kohta, kuhu kantakse osa tema tulumaksust, sidevahendite numbrid, pangakontode rekvisiidid, andmed laste, vanemate, abikaasa kohta, isiku varasemad nimed. Kolmandaks maksualased andmed füüsilise isiku kohta, kuidas on täidetud maksukohustused riiklike maksude lõikes.

Esialgu pole superandmebaas veel nii täiuslik, nagu põhimäärus ette näeb. Näiteks minu kohta oli andmebaasis küll elukoht, aga mitte perekonnaliikmete andmed, polnud telefoninumbreid, polnud pangakontode rekvisiite. Samas selgus andmebaasist, et 1997. aastast on üleval paarisajakroonine summa maamaksu viivisena. Aivar Sõerd otsis minu kohta andmeid kokku kümmekond minutit.

Inimesi, kes andmebaasi piiranguteta kasutada saavad, on Sõerdi sõnul väga vähe, julgeolekukaalutlustel ei nimeta ta isegi nende arvu. «Andmebaasi kopeerimine on tehniliselt võimatu, kuid üksikandmete lekkimine inimeste kaudu ei ole teoreetiliselt kunagi välistatud,» lisab Sõerd.

Hetkel kuum