Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarve ja maksude kärped vajalikud

    Üks kaheldavaid majandusmudeleid väidab, et rasketel aegadel peab just riik majandusele appi tulema, paiskama ringlusse (maksumaksjalt kogutud) raha ja, kui sellest ei piisa, võtma ehk isegi välislaenu. Ei ole selge, kas sisemajanduse stimuleerimiseks tuleks ka ajutiselt üldist maksukoormust tõsta, nii nagu de facto on Eestis juhtunud.
    Samasugused majanduse turgutamise mõtted on liikunud ka Maarjamaal. Et riik ei tohiks kärpida investeeringuid, vaid pigem peaks pöörama tagasi stabilisatsioonireservi kogunenud raha. Tuntava efekti annaks see näiteks ehitussektorile.
    Õnneks ei ole Eesti riik kergema vastupanu teed läinud. Loodetavasti aitab IMFi esmakordselt ülikriitiline hinnang Eestil püksirihma pingutada ja reservid puutumatud hoida.
    Riigieelarve vähendamine, õigemini selle viimine vastavusse tegelike maksutuludega, on kooskõlas kui mitte IMFi ja läänelike teooriatega, siis vähemalt terve mõistusega. Ilma laenudeta ei saa riik kulutada rohkem, kui on maksudena teeninud. Kui võtta suund ekspansiivsele eelarvepoliitikale, mis tugineb laenule, projitseerib see tulevikku liiga suured kasvuootused, mis aga ei pruugi täituda. Tegemist oleks kõige ehtsama finantsriskeerimisega.
    Valitsuse põhimõtteliselt õige otsuse juures vähendada eelarvet miljardi krooni võrra leidub riigieelarve ridadelgi paar püha lehma, mida ei puututa, aga võiks. Need on põllumajanduse subsiidiumid ja kaitsekulutused.
    Põllumajandustoetuste vähendamine enne kohalikke valimisi on eriti ebapopulaarne poliitiline otsus. Ka on teada, et pool Euroliidu rahast ja närvikulust läheb põllumajanduse peale. Samas pürib Eesti visalt Põhja-Atlandi pakti liikmeks, mis justnagu ei lubaks kaitsekulutusi vähendada. Üheselt pole siiski selge, kas edu toovad suuremad kaitsekulutused või elamine oma tegelike võimaluste järgi -- lisaks militaarsektorile distsipliin ka fiskaalsektoris.
    Eesti üldine maksukoormus on väidetavalt tõusnud 42 protsendini SKTst, seega igast juurdetoodetud lisaväärtuse kroonist läheb erinevateks riiklikeks kulutusteks 42 senti. Kui see tõsi on, on tõus sedavõrd järsk, et ähvardab majandusel kõri kinni tõmmata. Seni on jutt käinud maksukoormuse 36--38 protsendist, sama näitavad ka rahandusministeeriumi ametlikud prognoosid nii selleks kui järgnevateks aastateks.
    Autor: Mati Feldmann
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.