• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarve ja maksude kärped vajalikud

    Üks kaheldavaid majandusmudeleid väidab, et rasketel aegadel peab just riik majandusele appi tulema, paiskama ringlusse (maksumaksjalt kogutud) raha ja, kui sellest ei piisa, võtma ehk isegi välislaenu. Ei ole selge, kas sisemajanduse stimuleerimiseks tuleks ka ajutiselt üldist maksukoormust tõsta, nii nagu de facto on Eestis juhtunud.
    Samasugused majanduse turgutamise mõtted on liikunud ka Maarjamaal. Et riik ei tohiks kärpida investeeringuid, vaid pigem peaks pöörama tagasi stabilisatsioonireservi kogunenud raha. Tuntava efekti annaks see näiteks ehitussektorile.
    Õnneks ei ole Eesti riik kergema vastupanu teed läinud. Loodetavasti aitab IMFi esmakordselt ülikriitiline hinnang Eestil püksirihma pingutada ja reservid puutumatud hoida.
    Riigieelarve vähendamine, õigemini selle viimine vastavusse tegelike maksutuludega, on kooskõlas kui mitte IMFi ja läänelike teooriatega, siis vähemalt terve mõistusega. Ilma laenudeta ei saa riik kulutada rohkem, kui on maksudena teeninud. Kui võtta suund ekspansiivsele eelarvepoliitikale, mis tugineb laenule, projitseerib see tulevikku liiga suured kasvuootused, mis aga ei pruugi täituda. Tegemist oleks kõige ehtsama finantsriskeerimisega.
    Valitsuse põhimõtteliselt õige otsuse juures vähendada eelarvet miljardi krooni võrra leidub riigieelarve ridadelgi paar püha lehma, mida ei puututa, aga võiks. Need on põllumajanduse subsiidiumid ja kaitsekulutused.
    Põllumajandustoetuste vähendamine enne kohalikke valimisi on eriti ebapopulaarne poliitiline otsus. Ka on teada, et pool Euroliidu rahast ja närvikulust läheb põllumajanduse peale. Samas pürib Eesti visalt Põhja-Atlandi pakti liikmeks, mis justnagu ei lubaks kaitsekulutusi vähendada. Üheselt pole siiski selge, kas edu toovad suuremad kaitsekulutused või elamine oma tegelike võimaluste järgi -- lisaks militaarsektorile distsipliin ka fiskaalsektoris.
    Eesti üldine maksukoormus on väidetavalt tõusnud 42 protsendini SKTst, seega igast juurdetoodetud lisaväärtuse kroonist läheb erinevateks riiklikeks kulutusteks 42 senti. Kui see tõsi on, on tõus sedavõrd järsk, et ähvardab majandusel kõri kinni tõmmata. Seni on jutt käinud maksukoormuse 36--38 protsendist, sama näitavad ka rahandusministeeriumi ametlikud prognoosid nii selleks kui järgnevateks aastateks.
    Autor: Mati Feldmann
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.