Lehmapidamise kallis lõbu

Piimakilo eest saavad tootjad kombinaatidelt praegu umbes poolteist krooni, väiksemad tootjad, kellel veokulud sellest summast maha arvatakse, saavad umbes krooni. Selle rahaga jõuab ära maksta hädapärased maksud, kuid ei enamat.

Põllumajandusministeeriumi hinnangul tuleks piimatootja omadega välja, kui ta saaks piimakilo eest 2.10, piimatootjad ise arvavad, et peaks saama 2.40.

Omapärase viisi raskel ajal toime tulemiseks on leidnud Rapla lähedal elav talunik Mati Radiko, kes sel kevadel teenib raha sõnniku müügiga. «Piim on tülikas kõrvalprodukt,» ütleb mees. Ta müüb peaaegu iga päev koorma sõnnikut, teenides koorma pealt 300 krooni.

«Sõnniku eest saan ma raha kohe peo peale,» sõnab Radiko. «Piima eest kandis Lacto viimati arvele raha oktoobris.»

Radiko ei räägi oma tegemistest hea meelega, sest kardab, et kui piimatööstused saavad teada talumeeste toimetulekunõksudest, võetakse piimahinnast veel alla. «Nad ju võtsid hinna alla kohe, kui me otsetoetused kätte saime, põhimõte on sama,» lausub ta.

Rapla lähedal Kumma küla Raudhansu talu peremees Harry Smitt peab paar kilomeetrit eemal Kaerepera alevikus toidupoodi ja söögikohta. Ta ütleb, et poodnikuna rikkust ei tule, sest maainimestel pole raha ostmiseks, aga mingi võimaluse poeke äraelamiseks ikka annab. Smitt müüb poes ka oma lehmade piima, saades nii piimaliitri eest üle 2 krooni rohkem, kui kombinaati müües. «Kombinaadile pean ikkagi piima müüma, sest külainimestele müümiseks on kogus liiga suur,» selgitab poeomanik.

Tundub, et Smiti Oma pood on külarahva seas hinnatud ostupaik, sest inimesi saalib kogu aeg edasi-tagasi ja aeg-ajalt tekib leti taha järjekord.

Valtu spordikompleksis asuv söögikoht toob Smitile kasumit põhiliselt suvel, kui toimuvad spordilaagrid ning rahvakogunemised.

«Teinekord tuleb suviti päeva jooksul toita 70--80 inimest, muidu käib igapäevaselt kümmekond sööjat,» räägib ta.

«Ma olen omadega kuidagi järje peal. Maksud on enam-vähem makstud, laenuintressid kah, laenuosa on praegu maksmata,» kõneleb Smitt.

Osaühing Restu Põld Võrumaal Urvaste vallas küpsetab lehmakarja ülalpidamiseks leiba.

«Ega leiva tegemine pole miski tulus äri, aga piimast tuleva kahjumi katab ära,» ütleb OÜ Restu Põld esimees Meinhard Birnbaum. «Piimakarja me hävitada ei kavatse ja seni, kuni tulevad paremad ajad, elame leiva küpsetamisest.»

Restu Põld küpsetab iga päev 400--500 pätsi rukkileiba, mille müüb Tartu turul. Leivamüügist saab ettevõte iga päev 2500--3000 krooni, millega katab 120 lüpsilehma «elamiskulud».

Võrumaa talupidaja Tiit Niilo on väsinud piimatööstustega piima hinna üle kemplemast. Tema ehitab oma meiereid. «Hakkame kõiki piimatooteid tootma, seinast seina,» sõnab ta. Tuhandeid kroone maksvad tootmisload on Niilol juba olemas ja juunis hakkab meierei tööle.

Oluline sissetuleku allikas maameestele on metsa müük, samuti aetakse äri ise kangemat kraami valmistades. Viimase kuu jooksul on politsei avastanud Lõuna-Eestis mitu kodust puskarivabrikut. Kohalikud kaupmehed ütlevad, et riigiviina pole poodi üldse mõtet tellida, sest seda nagunii keegi ei osta.

Politsei viimane leid oli Põlvamaal Orava vallas Jantra külas, kus kohalik puskarivabrikant Väino Kasvei oma jutu järgi juba Vene ajal kanget märjukest valmistas. Mehe viinatööstus asus otse lauda taga.

Aprilli lõpus pani politsei samuti Põlvamaal kinni Himmaste salaviinavabriku, võttis viinavabrikandilt ära miljon krooni ja ligi 1500 liitrit salaalkoholi.

Enamik talumehi, kes praegu oma piimakarju muu tegevuse arvel peavad, on veendunud, et nii see asi jätkuda ei või. «Riik võiks ju teha põllumajandusega kiire lõpu, kui meid tõesti vaja pole,» arvab Mati Radiko. «Keelata ära Vene traktorite kasutamine ja olekski kõik.»

Harry Smitt lubab, et ootab ära aasta lõpu ja otsustab siis oma lehmakarja saatuse. «Kui nii edasi läheb nagu praegu, siis pole kindlasti mõtet kauem lehmi pidada,» ütleb ta kindlalt.

Põllumajandusministeeriumi arendusnõuniku Ants Laansalu sõnul näevad talumehed, kes praegu suudavad oma piimakarja säilitada, veel häid aegu.

«Piima hind liigub maailmaturul 6--7aastaste tsüklitena ja pärast eelmise aasta suurt langust on kindlasti tulemas ka tõus,» on Laansalu veendunud. «Viie aasta pärast asendub praegune piima üleküllus defitsiidiga.»