20 mai 1999

Ameerikas võib kõike juhtuda

Fort Lauderdale, San Francisco ja New York on paigad Ameerikas, kus pakutakse iga päev imesid ja tuhandeid esmapilgul uskumatuid võimalusi.

Sõitsin Fort Lauderdale'is veetaksoga, et uneleva pilguga imetleda rikkurite kanaliäärseid ja saarekestel toretsevaid losse. Kohaliku kombe kohaselt pärib jõetakso juht alati kõigilt reisijatelt nende päritolumaad. Eestist polnud ta midagi kuulnud. Küll alustas minuga vestlust keskealine abielupaar. Üsna kohe järgnes ettepanek koos lõunastada ning järgmisel hetkel soovitasid nad mul puhkusereisi marsruuti muuta. Siis sain neilt küllakutse Los Angelesse ja varsti kuulsin ettepanekuid Ameerikasse elama jääda. Loomulikult ei oleks olnud töö, korraliku palga ja luksusliku elukoha leidmisega mingeid probleeme. Mustade silmadega Mersu kuulus kogu pakkumise juurde. Leidsin kinnitust väitele, et Ameerikas on kõik võimalik.

Hotellihindadega Fort Lauderdale'is nii väga ei vedanud, sest sattusin sinna turismi kõrghooaja lõpus, kui hinnad olid veel üleval. Kohalikest reisibüroodest alla 100 dollari (ca 1460 kr) ööbimisvõimalust kolmele inimesele ei pakutud. Interneti kaudu leitud pakkumine oli pisihotell, mis asus rannast kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel. Hinna sees pidi olema tasuta küüt lennujaamast hotelli ja tagasi. Lennujaama tuldi küll järele, kuid tagasisõidutamisest oli asi väga kaugel.

Kohapeal selgus, et targem olnuks hotelli üldse mitte broneerida ning uhke hotellitoa oleks saanud kümme dollarit odavamalt ning lausa Fort Lauderdale'i ühe peatänava Sunrise Boulevardi lähedal.

Võõras jalutaja võib Sunrise Boulevardil shoki saada. Rannast mõnesaja meetri kaugusel on võrkaiaga piiratud metsatukk ja õhtuhämaruses ronivad sealt välja kümned kui mitte sajad näljased pesukarud. Nad on sõbralikud, aga kui neid kord tõsisemalt toitma hakkad, oled varsti suuremas ummikus kui ükskõik millises suurlinnas liikluse tipptunnil.

Üldmulje jäi Fort Lauderdale'ist siiski väga hea. Parim koht võimalikest paikadest ujumiseks, päevitamiseks ja puhkamiseks.

Teise sihtpaiga San Francisco lennujaam võttis meid vastu suitsetamisvastase reklaamidega, mida me tõsiselt ei võtnud. Tegelikult aga ongi San Francisco baarides ja restoranides suitsetamine keelatud. Vaid ühes baaris oli see omal vastutusel lubatud. Tuhatoosi asemel on laual viinapits ning politseile vahele jäämise korral tuleb trahv tasuda suitsetajal endal.

Vaatamata sellele oli San Francisco imeline. Ei ühtki sirget tänavat. Ikka mäest üles ja alla. Kindlasti tasub käia Golden Gate Parkis, kus kasvavad rinnuni ulatuvad kallad. Vaikset ookeani ja sellest välja ronivat Golden Gate Bridge'i unustasime end imetlema mitmeks tunniks.

San Francisco turismiobjekt number üks on tõenäoliselt kuulus keset ookeani asuv vangla Alcatraz, kus aastail 1934--1963 hoiti vangis maffia liikmeid ja eriti kriminaalseid tegelasi. Samuti uhkustavad kohalikud oma 1873. aastast pärit trammiga, mida pööratakse käsitsi.

Kolmas reisi sihtpunkt oli New York, mis kujutab endast miniatuurset läbilõiget kogu maailmast. Tõeline hiinalinn, homode linnaosa, ekskursioon New Yorgi börsil, fantastiline impressionistide kogu The Metropolitan Museum of Artis, Guggenheim, oravatest pungil Central Park, Harlem jne. Harlemi ekskursiooni teevad turistid üldiselt bussiga. Otsustasin olla vapper. Umbest 100. tänavast alates oli justkui piir vahele tõmmatud, ei ühtegi valget, ainult mustanahaliste banded. Kuigi kõik jäid rahumeelseks, siis 116. tänavast kaugemale jalutamiseks mul enam uudishimu ei jagunud. Meeldejäävat reisielamust pole turistil mõtet ise ära rikkuda.

Autor: Selle Mõtsar

Hetkel kuum