Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ka teadus peab andma toodangut

    Teadusmahukast tootmisest, vastandina materjalimahukale, on Eestis palju räägitud, aga suuremat asja pole sellest saanud. Vedu pole võtnud nn teadusparkide või -linnakute rajamine, aga nende kasutegur, sünergia kasvamine, polegi praegustes tingimustes selge. Öeldakse, et teadlane, kes ei tunnista fakti, ei ole teadlane, aga teadusmahuka majandusarengu fakt paraku puudub.
    Olukord, kuhu Eesti on praeguseks jõudnud -- majanduskasvu aeglustumine, jooksevkonto ja eelarve puudujääk, impordi ennakkasv ekspordi ees, konkurentsivõimelise toodangu puudumine, eurokvaliteedi nõuetele allajäämine --, nõuab teaduselt suuremat panust Eesti ees seisvate probleemide lahendamisse. Hea eeskuju on president Lennart Meri näol olemas, kes viimasel ajal räägib üha rohkem majandusest.
    Konkreetselt Eesti majandusteadus (economics) areneb, sest rohkem kui muudel aladel on ilmunud õpikuid ja käsiraamatuid, võtkem kasvõi broshüürid turumajanduse ABCst peale. Ent majandusteadus koos statistika, konjunktuuriuuringute, küsitluste ja muuga on ainult üks, ehkki heal järjel olev komponent. Tähtis on, kuhu vaatab teadus kui tervik.
    Öeldakse veel sedagi, et pole midagi praktilisemat kui hea teooria, ent sellegipoolest tundub, et suurem rõhk peaks asetsema rakendusteadustel. Teine haru, fundamentaalteadused, on samuti vajalik, kuid sinna tehtud investeeringute tasuvusaeg on väga pikk.
    Teine veelahe jookseb sealt, kus lõpevad tootlikud investeeringud ja algavad mittetootlikud investeeringud. Kas on õigustatud näiteks kaitseuuringute programmi rahastamine, kui on teada, et raha kunagi sealt tagasi ei tule? Kaitsetööstus on tõepoolest hea tööandja üle kogu maailma, ent tunduvalt jõukamal arengutasemel, kuhu meil tuleb alles jõuda. Kas Eesti puhul pole tegemist nappide ressursside kergekäelise õhkutäristamisega, iseäranis siis, kui kaitseväe distsipliin lonkab?
    Valdkond, mis programmide järgi otsustades näib olevat üsna hästi finantseeritud, on rahvuskultuur. Ent samaväärset või isegi suuremat tähelepanu on tarvis pöörata muulaste integreerimisele, mille eest oleme nii lääne kui ida poolt sugeda saanud. Võimalik, et ka õigustatult. See on siiski tänase päeva ja tuleviku realiteet, millega me astume kunagi Euroopa Liitu.
    Kui püüda hinnata Eesti teaduse ekspordi-impordi tasakaalu, siis intuitiivselt tundub, et ekspordist jääb vajaka. Sest arvutitarkvara ja teadusaparatuur on ennekõike ehtne import, omamaist on kahjuks vähe kõrvale panna. See import peaks järgmisel etapil andma konkurentsivõimelist toodangut, muidu jooksevkonto puudujääk süveneb veelgi.
    Et teadustöö nagu igasugune teinegi töö peab andma laiemas mõttes toodangut, veel parem, kui ekspordiks, ei tohiks olla väga ketserlik mõte. Eksport on näiteks meie teadlaste töö, kes osalevad välislepingute täitmises.
    Teadusuuringud peaksid olema suunatud eestimaiste loodusvarade intensiivsemale kasutamisele. Nüüd, mil pole enam 1988. aasta ja tegu on oma riigi hüvanguga, ei tohiks fosforiidi ja põlevkivi kaevandamine endas ohtu kätkeda. Selle asemel on siit-sealt hoopiski kostnud hääli -- tõsi küll, mitte ilmtingimata teadusringkondadest --, et väidetavalt ebarentaabel ja keskkonnaohtlik põlevkivienergeetika tuleb üldse kinni panna. Mis juhtuks sel juhul jooksevkonto puudujäägiga, selle peale ei tahaks mitte mõeldagi. Igatahes kroon kindlasti vastu ei peaks.
    Meie majandus on asunud otsima oma nägu, identiteeti. Teadustegevus peaks uurima nende loodusvarade suuremat vääristamist, mida meil on: põlevkivi, mets, fosforiit. Mida uut annaks nendest teha, mida müüa? Siis liiguksime oma müügiartiklite otsinguil sammukese edasi.
    Autor: Mati Feldmann
  • Hetkel kuum
Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Nordeconi tütar ehitab 30 miljoni eest Tartusse ärikompleksi
Nordeconi kontserni ettevõte Embach Ehitus ehitab Kaarsilla Kinnisvarale Tartus ärihoonete kompleksi.
Nordeconi kontserni ettevõte Embach Ehitus ehitab Kaarsilla Kinnisvarale Tartus ärihoonete kompleksi.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Sõda Ukrainas viis raudteedelt veerandi veostest
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.

Olulisemad uudised

Piimatöösturid võitlevad kukkuvate ekspordihindadega
Eesti piimatootjad ja -tööstused on sattunud täbarasse olukorda, sest eksporti minevate piimatoodete hind on kukkunud, samas toorpiima kokkuostuhind samas tempos tööstuste jaoks langeda ei pruugi.
Eesti piimatootjad ja -tööstused on sattunud täbarasse olukorda, sest eksporti minevate piimatoodete hind on kukkunud, samas toorpiima kokkuostuhind samas tempos tööstuste jaoks langeda ei pruugi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.