24 mai 1999

Kas peate rahandusministeeriumi prognoosi reaalseks?

Mina kipun ka olema optimistide killast ja praegused makromajanduslikud märgid -- jooksevkonto defitsiit ikkagi vähenes, intressidemäärad on all ja üht-teist veel -- annavad märku sellest, et langus hakkab mööda saama ja järgneb tõusuperiood.

Usun, et seekordne prognoos on rahandusministeeriumil enam-vähem tõenäoline, sellesse suurusjärku, 4--6 protsenti, võib see jääda küll. Varasemaid rahandusministeeriumi prognoose, kus igal aastal oli tõusuks märgitud 6 protsenti, ei saanud kuigi usaldusväärseks pidada.

Minu arvamus on kahesugune. Kui arengud lähevad positiivse stsenaariumi järgi, st kõik uue valitsuse programmis olevad lubadused, kaasa arvatud ettevõtluse tulumaksuvabastus, õnnestub ellu viia ja samal ajal taastada riigieelarve tasakaal, siis on prognoos realistlik.

Ettevõtluse tulumaksuvabastus oleks positiivne signaal investoritele ja tekitaks võib-olla mõnesuguse huvi tõusu rahvusvaheliselt Eesti vastu. Kui kogu n-ö kogu pakett realiseeruks, oleks võimalik 5-6% või isegi rohkem.

Kui tekib kasvõi üks oluline mittevastavus kas majanduspoliitikas või ka mingisugune apoliitiline areng idas, mis toob kaasa probleeme majandussuhetes, tuleb arvestada mustema stsenaariumiga.

Järgmist aastat praegu ette vaadata on küllaltki raske, aga kui me räägime sellest, et tahame üldse kunagi kellelegi järele jõuda, siis on täiesti loomulik, et Eesti kasvunumbrid vähemalt teoreetiliselt võiksid olla suuremad, kui on lääneriikidel. Prognoosi võiks pidada reaalseks, kui vaadata suurusjärku. Mis täpselt arvutuste taga on, sellesse ei ole ma süvenenud.

Kui panga poolelt vaadata ettevõtluse olukorda niivõrd, kuivõrd Krediidipank on seotud ettevõtlusega, siis võib öelda, et asjad liiguvad paremuse poole. See toetab arvamust, et prognoos on realistlik.

Raske öelda, kas see on reaalne, aga optimistlik küll, eriti selle taustal, kui rahandusminister ütles, et tõusu on meil oodata alles ülejärgmisel aastal. Kevad on avaldanud head mõju finantsistidele, nagu Siim Kallas ennast nimetab, ja nad on korrigeerinud prognoose. Kui kõvasti töötada ja likvideerida takistused, mis piiravad investeeringute tulekut ja uute töökohtade loomist, on see ka reaalne.

Samamoodi optimistlikult lähenetakse uue eelarve koostamisse. Aluseks on ilmselt võetud 5,2% tõus, millest lähtudes eeldakse raha suuremat laekumist ja võimalusi seda laiali jaotada. Eluterve optimism on tervitatav, aga optimism peab olema alati kapituleerumise ja mehe poolt antud sõnade tagasivõtmise võimalusega. Ilmselt on valijad avaldanud nördimust ja survet kolmikliidule praeguse kruvide kinnikeeramise eest. Eks nüüd on siis vaja anda natuke järele.

Hetkel kuum