Mobiiltelefon võib olla ohtlik

Eesti arstide liidu president, onkoloog dr Indrek Oro ütles eile, et seda teemat ei ole piisavalt uuritud ja ei saa tõendusmaterjalile põhinevalt väita, et on selge seos mobiiltelefonide kasutamise ja ajuvähki haigestumise vahel.

Esmaspäevases BBC saates «Panorama» väitis saatejuht Paul Kenyon, et doktorid muretsevad enim selle üle, kui kaugel mobiiltelefon peast asub. Teadlased leidsid, et kui sa kasutad mobiili vasaku kõrva ääres, on tõenäosus ajuvähki haigestuda kolm korda suurem ja kui kasutad parema kõrva ääres, siis umbes kolm korda suurem, tsiteeris Kenyon ühte viimast uurimust.

USAs 369,5 miljonit krooni maksvat uuringut teinud dr George Calo rääkis BBC «Panoramas», et tema uuring näitab suurenenud riski haigestuda ajuvähki mobiiltelefoni kasutades. Calo ütles, et tööstuste väide, nagu poleks probleemi olemas, ei ole usaldusväärne.

Samas saates väitsid Briti radioloogiakaitse riikliku nõukogu eksperdid, et mobiiltelefonide kasutamise ja ajukasvajate vaheline seos ei pea paika. Nõukogu ekspertide sõnul ei ole piisavalt palju statistikat selleks, et teha järeldusi.

«Seniks, kuni meil pole suuremate uuringute tulemusi, peaks mobiiltelefonide kasutamist piirama,» nentis Rootsi vähispetsialist dr Lennart Hardell. Ta lisas, mobiili kasutamise ohud pole veel selged.

BBC «Panoramas» soovitasid uuringu korraldanud teadlased mobiiltelefonide kasutajatele ebameeldivuste vältimiseks lühendada mobiiltelefoniga rääkimise aega, eelistada madalama kiirgustasemega telefone ja kasutada käed-vabad-funktsiooni.

«Ei saa öelda, et pea hakkab mobiiltelefonist valutama,» rääkis Indrek Oro. Ta lisas, et ei ole kuulnud, et keegi oleks pöördunud arsti juurde probleemiga, mis võiks olla mobiiltelefonist põhjustatud.

«Sellised trendid, et arenenud maades on ajuvähki haigestumist rohkem kui Eestis, on olemas,» lausus Oro. «Aga seostada need kõverad mobiiltelefonide kasutamisega on meelevaldne.»

Eesti vähiregistri juhataja dr Tiiu Areleid ütles, et pahaloomuliste kasvajate puhul võib peiteaeg olla kuni 10--15 aastat. «Selleks, et pikaajalist analüüsi teha, peab haigestumistendentsi jälgima 20--30 aastat,» lisas ta. Praeguse statistika kohaselt haigestub ajuvähki Eestis aastas 48 meest ja 40 naist.

«Arvestades seda, mis arstid on väitnud, võiks mobiiltelefon olla ohtlik küll, aga mina ei ole sellele tõsiselt mõelnud» rääkis ETV saatejuht Marica Lillemets. «Mulle on see ohtlik pigem siis, kui olen roolis ja on vaja telefoni kotist võtta.»

Käed-vabad-funktsiooni kasutab Lillemets liiklusohutuse eesmärgil, mitte mobiiltelefoni halba mõju kartes.

Lillemets lisas, et kui avastatakse mobiiltelefoni ohtlikkus ja peaks mobiiltelefonist loobuma, oleks see löök küll. «Ajakirjanikule on see vajalik info kogumisel,» nentis ta.

Mustamäe haigla südamekirurgi Jaan Eha sõnul võib mobiiltelefon halvasti mõjutada südamehaigeid, kellele on paigaldatud südamestimulaator. «GSM-telefonid põhjustavad sagedamini südamestimulaatorite töö häireid kui analoogtelefonid,» rääkis Eha.

Eha sõnul ei pea südamehaiged siiski mobiiltelefonist loobuma, sest ooteasendis telefon stimulaatorite tööd ei häiri. «Häirete tekkeks peab olema stimulaatori ja telefoni vahe alla 20 cm,» sõnas Eha. «Ei ole soovitatav kanda telefoni vasakus rinnataskus.»

British Telecomis (BT) insenerina töötanud Steve Corney advokaadid valmistavad ette hagi BT vastu. Corney kasutas tööl mobiiltelefoni kuni viis tundi korraga, kannatab selle tulemusel mälukaotuse ja kõnehäirete all ning on nüüd töötu. Kohtuvõidu korral saab Corney 2 372 000 krooni kompensatsiooni.

Eesti suurima mobiiltelefonide müüja ASi Esmofon hulgimüügi ärijuht Hans Pajoma lausus, et peavalu ja stress tekib pigem vastasrääkijast kui mobiilist. «Mobiiltelefonis on rohkem positiivset kui negatiivset,» rääkis Pajoma. «Kui inimene tunneb, et telefon muutub tema jaoks ohtlikuks, saab telefoni välja lülitada.»