Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõnearvestus pole KATiks valmis
Kindlasti on teie juunis saadav tavatelefoni arve suurem eelmistest. Põhjuseks Eesti Telefoni (ET) kehtestatud kõnealustustasu (KAT). Kõnealustustasu olematuks ei tee, aga oma kulutusi saab kontrollida ja mingil määral vähendada küll.
KAT lisandub kõikidele kohalikele, Eesti-sisestele ning mobiilikõnedele, rahvusvahelistele ja tasulistele numbritele helistamisel. Välja arvatud tasulised infonumbrid, masshelistamise numbrid (hääletus), kellaaja teenus jms. ET ei kirjuta arvele välja kõnede arvu, seetõttu ei ole võimalik kontrollida arve õigsust.
Loomulikult mõjutab KAT kõiki helistajaid, aga hoopis valusam löök võib tulla kodukeskjaamade omanikele, kelle keskjaamast osa numbreid on välja renditud ja kes peavad rentnikele kirjutama juuni alguses mai kohta arve, millel on peale kuumaksu ka rentniku tehtud kõned koos õige hinnaga. Paljud Eestis kasutatavad kõnearvestusprogrammid ei võimalda arvutada tehtud kõnele kõnealustustasu. Mitmed programmid suudavad küll kõnealustustasu arvestada, kuid seda mitte kaheksandast sekundist.
Ükski programm ei võimalda jätta arvestamata esimesele kuni 20 sekundi pikkusele kõnele KATi, kui 20 sekundi jooksul on tehtud uus kõne samale numbrile (ET teenus «Katkenud kõne» -- kaht järjestikust kõnet vaadeldakse ühe kõnena). See on võimalik vaid andmete hilisemal töötlemisel.
Kuidas vähendada KATi mõju? Selleks peab kõigepealt analüüsima kõnede struktuuri. On selge, et kohalike lühikeste kõnede osas ei ole midagi tehnilist võimalik teha, ainult oma töötajatele soovitada helistamise tihedust muuta ja rääkida kõik oluline ühe pikema kõne ajal.
Mobiilidega on aga teine lugu. Enamik mobiiltelefonidele helistatud kõnedest on just lühikese iseloomuga, tavaliselt alla minuti. Nüüd lisandub ka igale lühikesele mobiiltelefonile helistamisele 48 senti. Loomulikult on võimalik keskjaamast keelata mobiilile valimine ja sundida töötajat kasutama taskutelefoni, kuid inimesel on harjumus rääkida lauatelefoniga ja paljudele ei ole tööandja mobiiltelefoni andnud.
Oluliselt parema efekti annab keskjaama külge ühendatud mobiiliterminal.
Sellisel juhul saab keskjaam aru, et kõik 8 25 algusega kõned tuleb võimaluse korral suunata läbi terminali. Terminali tuleks panna võrgusiseseid kõnesid kõige soodsamalt võimaldavate operaatorite kaardid.
Välismaakõnedega on asi keerulisem. Mõned firmad pakuvad välismaakõnedelt 10--20% soodustust. Ka seal ei ole selge, millal algab kõne maksustamine ning kui omal ei ole korralikku kõnearvestustarkvara, mille väljundit saab võrrelda teile esitatud arvega, võib kokkuhoid olla oodatust väiksem.
Autor: Mihkel Raba