Teadus kaubaks

Eesti teadlased on praegu edukamad grantiturul kui nn Eesti oma Nokia leidmisel. Grant on teadusuuringutoetus, mida teadlased taotlevad konkursi korras rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.

Eestit ja Sloveeniat peetakse Euroopa grantiturul kõige edukamateks maadeks. Tartus asuva Eesti biokeskuse direktori, teaduste akadeemia asepresidendi akadeemik Richard Villemsi sõnul pole grant traditsiooniline kaup. «Samas on 15 miljardi euro suurune Euroopa Liidu teadusprogramm kõige puhtam vaba turg,» räägib Villems. «Meie teadlasel, kes müüb sisuliselt oma mõtlemist, tuleb võrdväärselt konkureerida maailma teiste tippudega.» Euroopa Liidu granti hind võib ulatuda kuni 200 000 euroni ehk üle 3 miljoni krooni.

Eesti teaduste akadeemia president akadeemik Jüri Engelbrecht tõdeb rahuloluga, et hajameelse, viltutallatud kingadega professori ideaal on möödanik. Engelbrechti kinnitusel on Eesti professorid ja instituutide osakonnajuhatajad materiaalselt kindlustatud, saades palka 10 000 krooni ringis kuus. «See võimaldab teadlasel tegeleda tema jaoks primaarsega -- teadmiste otsinguga teda huvitaval teemal,» nendib ta.

«Eesti shanss on info- ja geenitehnoloogias,» arvab üks edukamaid grantiturul läbilööjaid, Tartu ülikooli biotehnoloogia professor, Eesti biokeskuse geenitehnoloogia labori juhataja Andres Metspalu. «Kui need omavahel sünergeeruvad, võib tekkida ka igatsetud Eesti Nokia.»

Metspalul on varem olnud kolm granti ja praegu on kaks granti. Koos partneritega Inglismaalt, Saksamaalt ja Venemaalt töötab rühm välja geeni struktuuride analüüsimise uut tehnoloogiat. «Geenianalüüsi seade DNA chip võimaldab viia geenianalüüsi lõpuks haigla tasemele,» täpsustab Metspalu.

Metspalu sõnul on nende eesmärk avastada inimese 100 000 geeni hulgast geenid, mis on mõne haigusega seotud, ja müüa info maha ravimifirmale. Metspalu andmeil õnnestus näiteks USA Rockefelleri ülikooli geneetikutel müüa ravimifirmale 20 miljoni dollari eest informatsioon inimese kehakaalu mõjutava geeni kohta.

Juunikuus alustab Tartus tööd geenitehnoloogiafirma OÜ Asper, mis hakkab analüüsima välismaiste klientide DNAd. Asper laenas stardikapitali -- üle 3 miljoni krooni -- innovatsioonifondilt. «Pidasin läbirääkimisi mitme Eesti ärimehega,» seletab Asperi üks omanik Metspalu. «Paraku ei julgenud keegi neist investeerida perspektiivikasse, kuid kõrge riskiastmega biotehnoloogiasse.»

Metspalu loodab, et Asper hakkab nii palju kasumit tootma, et ta ei pea enam oma teadustöö jätkamiseks vajaliku raha hankimiseks taotlema grante. «Suur majavõlg sunnib rabama mitmel töökohal,» põhjendab Metspalu oma hõivatust. Tartu linnavalitsuse hoonetekonkursil sai Metspalu pere vast valminud eramu ergutuspreemia.

Astrofüüsik akadeemik Jaan Einasto meenutab, millist rõõmu valmistas nende uurimisrühmale neli-viis aastat tagasi Sorose teadusfondist saadud kolm granti kogumahuga üle 10 000 USA dollari. Einasto sõnul kulus suurem osa rahast vajalike arvutite ostmiseks.

Universumi kärgstruktuuri avastaja Einasto ei ole nördinud, et Euroopa teadusrahadele saavad kandideerida vaid rakenduslikel aladel tegutsevad teadlased. «Mis mina teha saan, et meie avastusi ei saa patenteerida. Mulle pakub rahuldust seegi, kui rahvusvaheline astronoomia teadusüldsus on tulemusi märganud,» räägib Einasto.

Ainus teadusasutus, mis oma toodangu müümisega kasumit teenib, on kaks aastat tagasi küberneetikainstituudi pooldumisel tekkinud infotehnoloogia ja tarkvara arendusega tegelev AS Küberneetika. Küberneetika teenis eelmisel aastal 34 miljoni kroonise käibe juures miljon krooni kasumit, millest peab riigile kui aktsiate omanikule maksma 15 protsenti dividendideks.

Kuigi Küberneetika on registreeritud teadusasutusena, peavad tippteadlased firmat eelkõige äriühinguks. «Oleme teadmuspõhine firma,» rõhutab Küberneetika juhataja akadeemik Ülo Jaaksoo. «Meie oluline vara pole materiaalne, vaid intellektuaalne kapital.»

Jaaksoo sõnul moodustasid nad viis aastat tagasi Tallinna tehnikaülikooli ärksamatest tudengitest töögrupi, kelle ülesanne on kasutada infotehnoloogiateaduse saavutusi äritegemisel. «Turu laienedes sõidavad noored kolleegid kolme-nelja aasta pärast Porschedega,» ennustab Jaaksoo. Küberneetika ajutrusti kuuluvate meeste palgad küünivad 20 000 kroonini.

Küberneetika tootedirektor Tarvi Martens rõhutab, et nad ei tegele vahendamise, vaid toodete arendamisega. «Toode tuleb lõppkasutajale sobivaks teha,» räägib Martens. Maailmaturule pääsemiseks on Küberneetikal plaanis kaasata strateegiline investor.

Metallitöötlusfirma OÜ Menteko peatehnoloog insener Jüri Keikov on veendunud, et tema ja ta poja, Tartu ülikooli matemaatikateaduskonna üliõpilase Ilja Keikovi leiutatud uue tööpõhimõttega pumpa ootab ees suur tulevik. «Meie pump on analoogidest tunduvalt lihtsam ja kümme korda väiksem, kuid sama tootlik,» seletab Keikov.

Mentekos on tehtud ettevalmistusi pumba tootmiseks. «Menteko otsib investorit, sest tootmise alustamiseks raha ei ole,» räägib Keikov. Ta ise on võtnud laenu ja kulutanud 300 000 krooni, et patenteerida oma leiutis 17 Euroopa riigis, USAs ja Jaapanis.

Teaduste akadeemia asepresidendi akadeemik Boris Tamme sõnul pole Eestis headest tehnilistest lahendustest puudust, küll on puudus heade tehniliste teadmistega mänedzheridest.

Tamm on olnud sunnitud muutuma ise müügimeheks. Ta vahendab ühele Hispaania firmale Eestis projekteeritud ja ehitatud desintegraatormeetodil töötavat seadet, mis jahvatab elektrijaama kütteks biomassi. «Kui suvised katsetused Hispaanias korda lähevad, saab meie väljatöötlusest hea äriidee,» räägib Tamm.