1987 -- kas kordub?

Kui 1997. a Taist alguse saanud Aasia gripp, mis nakatas Venemaa ja Brasiilia ning lõi valusalt ka Maarjamaad, üldse midagi suutis tõestada, siis eelkõige rahvusvaheliste investorite tujukust ja võimet raha kiiresti välja viia pealtnäha täiesti tervetest majandustest. Veel kinnitas ta üksiku riigi jõuetust nendega võidelda ning demonstreeris usalduse tähtsust rahvusvahelisel areenil väikeriikide jaoks.

Nii Ameerika kui kogu maailma meedias on viimasel ajal arutletud teemal, kas 1987. a börsikrahh kordub. Eestis muretsetakse 1997. a valusate kogemuste najal, kuidas see meid puudutab, kahjuks küll enne mõtlemata, kas kriis üldse tuleb. Kuna probleem on oluline ja müüb hästi, siis pessimistide ja optimistide väitlus sel teemal jääb kestma kauaks.

Mõistagi on guruteooriat järgivatel pessimistidel konkurentsieelis -- alati on võimalus mitte millekski kohustavaks hoiatamiseks. Siiski pole mõtet vaadelda kaugemat perspektiivi kui aasta, pikemad ennustused kipuvad ununedes oma praktilist väärtust kiiresti kaotama.

Nii nagu Ameerika majandus ainsa suurriigina väljus Teisest maailmasõjast tugevamana, kui sinna sisenes, on ta suutnud ka viimasest arenevaid turge tabanud surutisest kasu lõigata. Seda kinnitavad nii SKT plahvatuslik kasv, föderaaleelarve ülejääk kui ka maha surutud inflatsioon ja tööpuudus. Toimib the new economy.

Samas on aktsiahinnad tõesti ületanud kõige optimistlikumad ootused tuleviku kasumite suhtes ning P/E indeksi välja vahetanud P/WE (price/wildest expectations) suhtarv kipub taevastesse kõrgustesse. Börsimull on laiendanud oma haaret, pannes kinnisvarahinnad aktsiatele järele rallima nagu omal ajal Singapuris. Nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste laenuvõtmine kasvab, jooksevkonto puudujääk sihib aasta lõpuks rekordilist 3,9% taset. Esmapilgul on tegu klassikalise majanduse ülekuumenemisega.

Häirekell Ameerikale lõi 14. mail, kui inflatsiooni jälgijad avastasid esmakordselt midagi tõsiselt murettekitavat. Tööjõu statistika büroo teatas, et tarbijahinnaindeks kasvas aprilli jooksul 0,7% -- suurim hüpe 1990. a oktoobrist alates. Kohe algas tõusu tekitanud lühiajaliste anomaaliate otsing alates nafta kallinemisest maailmaturul, lõpetades tubakatoodete hinna tõusuga USAs. Selgus, et üle poole THI muutusest põhjustaski bensiini kallinemine.

Föderaalreserv on seisukohal, et the new economy tingimustes inflatsioon koos majanduskasvuga vältimatult suurenema ei hakka, seetõttu ei kiirustata intressimäärade tõstmisega enne, kui pole selgeid märke reaalsest ohust. Arvestada tuleb asjaoluga, et intressimäärade muutmine on pika toimega vahend ja selle mõju päralejõudmiseks võib kuluda kuni aasta. Seega, Greenspani otsus mitte reageerida intresside tõstmisega on maailmale tunduvalt selgem märk kui kõik ülejäänud! Tuleb meenutada tema aastatagust väidet: «Ei pea kartma inflatsiooni, tuleb karta aeglast majanduskasvu!»

Paul Krugman tegi oma aktsiaturgu puudutavad avaldused nädalal, mis oli kantud langusmeeleoludest. Tema osaks jäi vaid hoiatuse esitamine Läänemere regioonile olukorras, kus ookeani taga oli kõiki juba haaranud inflatsioonihirm. Eks ole Eesti kroonilegi aastaid devalveerimist ennustatud ja seda peamiselt Skandinaaviast.

Väikeinvestorid vajavad tõesti külma närvi, sest tänapäeva infotulvas on terade sõkaldest eristamine järjest raskem. Siiski pole mõtet võrrelda lõvi sipelgaga. Kui globaalsed finantsturud üritavad Greenspani pisimaidki mõttevälgatusi lugeda, siis Krugman pole õnneks mees, kelle väljaütlemised tõelisi rahvusvahelisi investoreid ärevusse suudaks viia.

Eks nii leidnudki tema hoiatused tänuliku kuulajaskonna vaid poolteist aastat tagasi oma säästud börsile jätnud idaeurooplaste ja euroskleroosi kütkes rootslaste seas. Viimased pole veel unustanud oma suurimate firmade -- rahvusliku uhkuse minekut väliskapitali kontrolli alla. Astra ja SAAB, Volvo ja Ericsson on eelmisel aastal alla neelatud mõrud pillid, ning mõistagi soovitakse Rootsis kuulda, kuidas ameeriklastel kohe-kohe hakkab halvasti minema.

Tõenäoliselt on Ameerikas tunduvalt rohkem kannatlikku kapitali, kui pessimistid arvavad. Need investorid teavad, et nende investeeringud on antud headesse kätesse just olemuslikult terves USA uues majanduses.

Autor: Indrek Jakobson